Lastekirjandust saadavad romantilised ootused. Raamat võiks olla kaunis, kanda kõrgeid ideaale, nagu headus, südamlikkus ja meelekindlus – sest inimeste elus on ju palju ilusat ja head, mida kujutada.
Ilus ja hea
Viimase aja kirjus lastekirjanduse tulvas hakkab silma paar klassika radadele hoiduvat teost. Kätlin Kaldmaa «Lugu Keegi Eikellegitütre isast» kutsub kätte võtma kui ka tekitab tõrget – ja seda ühtaegu. Pealkiri tundub algul häirivalt segane, aga pildid on selle-eest nii põnevad ja ilusad, et käed lähevad nagu iseenesest raamatu kallale. Kunstnik on Marge Nelk, kes varem on silma paistnud huvitavate näitusetöödega, «kummaliste ja üpriski imelikkude, teaduslikkude ja fantastiliste piltide väljanäitusega».
Siin on need pildid nüüd väga õnnestunud teeviidaks ja lavakujunduseks Kätlin Kaldmaa lüürilise koega muinasjutule. Mis muinasjutt – see on karm elutõde, et paljud lapsed on ilma isata. Paraku on see väga paljude laste jaoks nende elu olulisim küsimuste ring: kus on minu isa? Milline ta on?