/nginx/o/2013/02/06/1558622t1h012b.jpg)
/nginx/o/2013/02/06/1558622t1h012b.jpg)
Kui Peep Pahv otsis oma kirjutises suusatundide ärajätmise põhjusi (PM 24.01), siis Hanneli Rudi toob must valgel esile hoopiski selle, kui tühi ja mõttetu tund ise on – selle korraldus, kui mitte öelda korralagedus (PM 5.02).
Tellijale
Kaarel Zilmer: kes raiskab suusatunde?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tekib vägisi küsimus, kuidas saab selline, tõepoolest tühi töö toimuda, ja ilmselt mitte esimest talve. Kuhu on kadunud aineõpetaja mundriau ning miks ei ole töö sisu üle kontrolli ja analüüsi. Sest hoolimata takistustest, millega praktiliste suusatundide juures arvestama peab, on ju lapsed tunnis ning tahaksid ka midagi selgeks saada, seda enam et aineprogramm seda nõuab.
Kui küsida, kas johtub see ehk õpetajate puudulikust suusatamise õpetamise oskusest, siis kinnitan, et ülikoolides õpetajakoolitust saavad noored on omandanud selleks vajalikud teadmised. Hoolimata majanduslikest raskustest on toimunud talvised õppelaagrid, kus saadakse selgeks nii suusatamise põhitõed kui käiakse läbi ka õpetamise metoodiline pool. Hoolimata sellest, milline on tudengi sportlik eriala ja motivatsioon.