Loe, milliseid ettepanekuid tegi komisjon olukorra parandamiseks liikluses

Liiklus. Pilt on illustratiivne. Foto: Raigo Pajula

Liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise Harju maakonna ekspertkomisjon tegi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile terve rea ettepanekuid olukorra parandamiseks liikluses.

Komisjon soovitas keelata alkoholi tarvitamise autos ning muuta seadusandlust selliselt, et sõiduki juhtimise korral alkoholijoobes määrataks lühiajaline vabadusekaotus juba esimesel korral. Samuti peaks kohtul olema sel juhul õigus sõiduk konfiskeerida olenemata kuuluvusest.

Veel soovitas komisjon rakendada süsteem kutseliste sõidukijuhtide, eriti bussijuhtide kutsesobivuse hindamiseks, muuta kriminaalkuriteoks inimkannatanutega liiklusõnnetuse puhul sündmuskohalt lahkumine, kaaluda alkoholi müügi keelamist kütusetanklates ning kehtestada mootorratturitele regulaarne täienduskoolitus.

Ühe ettepaneku kohaselt tuleks korduva joobes juhtimise korral peatada juhtimisõigus kohe, kuni asjas tehtud otsuse jõustumiseni.

Komisjon soovitab rajada harjutusväljakuid, kus juhid saaksid kogenud õpetajate juhendamisel harjutada auto valitsemist libedal teel.

Selgitustöö osas tegi komisjon ettepaneku rõhutada, et pimedas sõites tuleb valida nähtavusulatusele vastav sõidukiirus (lähitulede kasutamisel tuleb oluliselt vähendada sõidukiirust) ning et raskete kinnitamata esemete vedu sõiduki reisijateruumis on ohtlik. Rõhku tuleks panna telefoni mittekasutamisele sõiduki juhtimise ajal ka siis, kui sõidukis on käsi vabaks jätvad seadmed.

Komisjoni esimees Villu Vane tõi näiteks, et nii mõnegi liikusõnnetuse põhjus on olnud selles, et inimene otsib sõitmise ajal mobiiltelefoni ning kaldub vastassuunavööndisse. Tavaliselt politsei teadetes sellest täpsemalt ei kirjutata, vaid ongi lihtsalt öeldud, et juht kaldus vastassuunavööndisse.

Teede kohta märgiti, et lumerohkel talvel peaks leidma võimalused teeäärsete kõrgete lumevallide eemaldamiseks, sest vallid kitsendavad oluliselt sõidutee ja teepeenra laiust ning halvendavad nähtavust. Veel tuleks parandada tänavate ja ülekäiguradade valgustatuse tugevust, lähtudes nüüdisaegsetest projekteerimisnormidest ja tavadest.

«Ükski neist ettepanekutest olulisel määral liiklusõnnetuste arvu ei vähenda,» tunnistas Vane. «Need on enamasti kõik preventiivsed asjad ja eksperdid annavad endale aru, et kõiki neid kasutusele ei võeta.»

Ekspertkomisjon on alates 2011. aastast teinud ettepanekuid igal aastal ja osa neist ka korduvad.

«Ettepanekud on saadetud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, praegu on liiklusseaduse muudatuste tegemine käsil ja kui need praegusesse paketti ei jõua, siis võib-olla kunagi hiljem kerkivad uuesti esile,» rääkis Vane.

Käesoleval aastal on maanteeametil plaanis teha uuring ekspertkomisjoni tegevuse hindamiseks. Uuringu raames saadakse ülevaade samalaadsete komisjonide tööst lähiriikides ning ettepanekud komisjoni töö edaspidiseks korraldamiseks.

Komisjoni töökorraldus on püsinud sisuliselt muutumatuna alates 2001. aastast. Seda on vaja tänapäevastada, samuti peaks uuring andma soovitusi komisjoni töö laiendamiseks üle Eesti, sest seni menetletakse vaid Harju maakonnas ja Tallinnas juhtunud liiklusõnnetusi.

Ekspertkomisjon alustas 2012. aastal menetlust 30 liiklusõnnetuse puhul. Antud õnnetustest pooled juhtusid Tallinnas.