Riigikontroll kutsub võitlema kultuuripärandi säilimise eest

Arhiiv. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Mitmeid murelikke märkusi teinud riigikontoll soovitas kultuuriministeeriumil võtta muuhulgas hävimisohus kultuuripärandi digiteerimine jõulisemalt käsile.

Riigikontrolli soovituste kohaselt tuleks selgitada välja hävimisohus olev kultuuripärand ja tagada selle eelisjärjekorras digiteerimine ja pikaajaline digitaalne säilitamine.

Samuti tuleb nende hinnangul tagada, et asutustes oleks välja töötatud digiteerimistööde järjekord, et piiratud ressursside tingiimustes digiteeritaks enne teisi olulisem ehk hävimisohus ja/või kasutajatele vajalik osa kultuuripärandist.

Aruande koostajad märgivad, et hävimisohus kultuuripärandi väljaselgitamine pidi algama juba aastal 2006, mil nimetatud ülesanne oli kultuuriministeeriumi püstitatud infopoliitika tegevuskavas aastaks 2006, kuid seda pole juhtunud.

Ohustatud pole teada

«Senini puudub ülevaade selle kohta, kui suur osa kultuuripärandist on pikaajaliseks säilitamiseks ja kasutuse võimaldamiseks halvas ja/või hävinemisohus olevas seisundis,» seisab aruandes.

«Seadmata on selged eesmärgid ja tööde prioriteetsuse järjekord. Sellest tulenevad ka edasised probleemid kultuuripärandi digiteerimise asutustevahelisel ja -ülesel koordineerimisel.»

Töö käib

Vastuses riigikontrollile märgib kultuuriminister Laine Jänes, et hävimisohus oleva pärandi määratlemisega on juba aastaid tegeletud, näiteks on koostatud «Eesti trükise Punane Raamat I», mille nominentide valimisel on arvestatud muu hulgas nende säilivusriske.

Muuseumid tellivad igal aastal regulaarselt museaalide ennistustöid ennistuskojast «Kanut», mille käigus museaalid ka digiteeritakse.

Tervikpilt puudub

Riigikontrolli sõnul jääb praegusest siiski väheks. «Hävimisohus pärandiga on küll tegeletud, kuid siiani on see jäänud üksikute projektide ja asutuste tasandile. Puudub terviklik ülevaade hävimisohu tõttu digiteerimist vajavast kultuuripärandist.»

Kontrolörid oletavad senise kogemuse pinnal, et lähiaastatel suudavad kultuuripärandit digiteerida endiselt vaid üksikud suuremad mäluasutused, mis on suutnud lisafinantseeringute toel osta tänapäevase tehnoloogilise baasi.

Seega tuleks nende hinnangul otsustada, kas arendada välja kõik olemasolevad kompetentsikeskused või panustada rahanappuse tõttu väiksema hulga, kuid suurema jõudlusega keskuste arendamisele.

Ministeerium: saame hakkama

Kultuuriminister sellise lahendusega ei nõustu. «Oleme teavitanud riigikontrolli, et välja arendatakse kõik olemasolevad kultuuriministeeriumi valitsemisalas olevad kompetentsikeskused. Leiame, et nende arvu vähendamine ei ole põhjendatud,» teatas Jänes oma vastuses.

Ta lisas ühtlasi, et kultuuriministeerium ei saa rahastada väljaspool oma haldusala asuvate riigiasutuste arendusprojekte.

Ründab riigikontrolli

Kultuuriministeerium on kogu riigikontrolli aruande suhtes kriitiline, nõustumata paljude riigikontrolli leidude ja järeldustega ning tehes etteheiteid riigikontrolli tööle.

«Vaatamata riigikontrolli püüdlusele hinnata igakülgselt kultuuripärandi digiteerimisega seotud arendustegevusi, ei suutnud käesolev audit anda tervikülevaadet tehtust ning adekvaatselt hinnata töös olevaid arendustegevusi,» väidab Jänes.

Tema sõnul on auditis jäänud selgelt välja toomata, et kultuuripärandi digiteerimise arengukava kestab veel poolteist aastat ning mitmete sõlmteemade lahendamine on veel arengujärgus.

Ehkki auditis märgitakse, et hinnang tehtule on antud seisuga detsember 2008, tuginevad intervjuudest tehtud järeldused kultuuriministri teatel valdavalt 2008. aasta kevad-suvisele seisule ning kajastatud pole alates 2008. aasta neljandast kvartalist tehtud arendustegevusi.

Seetõttu on Jänese sõnul mitmed aruandes antud hinnangud ebaõnnestunud.

Lähtusid tõendusmaterjalidest

Riigikontrolli hinnangul seisneb auditeeritu ja riigikontrolli vaheliste eriarvamuste peapõhjus kultuuriministeeriumi leppimatuses asjaoluga, et riigikontroll saab järeldusi teha üksnes tõendusmaterjalile tuginedes.

«Riigikontroll ei saa hinnanguid anda, tuginedes ainult ministeeriumi ametnike suusõnalistele väidetele, arvamustele ja hinnangutele, mida ei kinnita ükski dokument ega teine osapool.»

Riigikontroll lisas, et ei tee järeldusi mitte lihtsalt dokumentide olemasolu põhjal, vaid hindab ka nende sisu.

Digiteerimine kui prioriteet

Riigikontroll rõhutab, et lähtus tegevuste hindamisel kultuuriministeeriumi enda arengukavas «Digitaalne kultuuripärand 2007-2010» seatud eesmärkidest ega ole pannud ministeeriumile täiendavaid ülesandeid.

Riigikontroll tunnustab kultuuriministri veendumust, et püstitatud ülesannetega saadakse tähtaegselt hakkama, ja loodab, et ministeeriumi elavnenud tegevus selles valdkonnas jätkub ning ei keskendu ülesannete vormilisele täitmisele, vaid jõudu jätkub ka koordineeritud tegevuseks ja otsuste põhjendamiseks.