Raul Veede: suletud raamatud, avatud raamatud

Raul Veede MTÜ Wikimedia Eesti juhatuse liige Foto: SCANPIX

Üks häda e-raamatute arutelu juures on, et pisut ähmaseks jääb, millest räägitakse. Kõige laiemas määratluses on e-raamat igasugune elektrooniliselt loetav raamatutekst, olgu see arvutifailis, lugeris või suvalisel veebilehel. Kas meie väited e-raamatute kohta kehtivad, sõltub sellest, millises tähenduses me seda sõna kasutame.

Elektrooniliste raamatutekstidega puutusin ma esimest korda kokku 1990. aastal, kui Eestis ringles Douglas Adamsi «Pöidlaküüdi käsiraamat Galaktikas». Printisin selle ka välja rullis printeripaberile, kuid suures osas lugesin ikkagi arvutist. Autori­õigustega oli nähtavasti nadilt, ent ega toona keegi lääne autorite õiguste pärast väga muretsenud, kooliõpilane veel kõige vähem.

Hiljem olen lugenud hulgaliselt raamatuid, mis on kas lihtsalt netti riputatud või levivad failidena – .txt, PDF, .mobi, .lit jne. Võin kinnitada, et päris paljud raamatud oleksid Eestis välja andmata ja autorid litsentsitasuta, kui tekstid poleks varem arvuti kaudu siia jõudnud, tihti ka illegaalselt. Eesti raamatukogude ja -poodide valik on piiratud ning tundmatu autori teost ei hakka keegi välismaalt tellima, kui ta pole kindel selle väärtuses. Juba sellepärast on «rändama läinud» tekstist kirjanikule enamasti pigem kasu kui kahju.