/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
/nginx/o/2013/02/04/1555920t1h9106.jpg)
Täna riigikogu keskkonnakomisjonile jahiseaduse eelnõu parandusettepanekuid tutvustanud Erametsaliidu juhatuse esimees Taavi Ehrpais ütles, et maaomanikud tahaksid jahimeestele kindlaid tegutsemisreegleid ja selgemat vastutust ulukite eest.
Eramaaomanikud: jahimeeste tegevus tuleb lepingutesse kirja panna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tänase päeva kõige positiivsem sõnum minu jaoks on see, et vaatamata kirglikule teemale ikkagi võetakse see poliitiline kohustus ja seaduse menetlemisega jätkatakse, mitte ei lükata seda tagasi. Seda kaost, mis siis juhtuks, ei ole kellelgi vaja,» ütles Ehrpais.
Erametsaomanikud tegid eelnõule kümmekond parandusettepanekut. Neis olulisim on see, et seadusse kirjutatakse maaomaniku ja jahimehe lepinguline suhe. «Praegune eelnõu annab endiselt jahimehele õiguse viibida eramaal päiksetõusust loojanguni laetud relvaga.»
Metsaomanike nägemuses võiks kinnisasjal tohtida jahti pidada päikesetõusust päikeseloojanguni, vaid juhul, kui kinnisasja omanik pole avaldanud soovi lepingu sõlmimiseks. Kui on, kehtestatakse load lepinguga.
Metsaomanikud tahavad ka seda, et jahipiirkondade kasutamine muudetaks tähtajaliseks ja selle möödudes kaaluvad maaomanikud iga kord uuesti, kellele jahiõigus anda.
Samuti tahavad maaomanikud teravdatud tähelepanu ulukikahjudele, mis Ehrpaisi sõnul tekivad tavaliselt siis, kui ulukite arvukus on üle mõistliku piiri ehk teisisõnu pole jahimehed oma tööd piisavalt hästi teinud.
«Näiteks Saaremaal ja Hiiumaal on probleem metssigadega, üle Eesti põtradega. Metaomanikud on loobunud männi kasvatamisest, seda lihtsalt ei ole võimalik üles kasvatada. Ulukite arvukus on piikonniti, kus jahirentnik ei tunne vastutust maaomaniku vara eest, üle mõistuse suured.»
Eelnõu kohaselt saaksid omanikud metsa- või põllukahjude puhul jahimeestelt hüvitist nõuda, kui kahjud on ulatuslikud. «Maksimaalselt saab taotleda 10-20 protsenti reaalsest kahjustusest ehk 100 eurot hektarilt. Metsakultuuri kulud on aga 1000 eurot hektarile,» kirjeldas Ehrpais.
Jahimehed ei taha kohustuslikust kahjude hüvitamisest kuuldagi.
«Mulle tundub, et kompromissi maaomaniku ja jahimehe vahel ei ole võimalik teha, õiglased lahendused peavad ikkagi poliitikud välja mõtlema. Ma ise loodan, et pärast seaduse vastuvõtmist mõlemad pooled siiski leebuvad,» ütles Ehrpais.