/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
/nginx/o/2013/02/04/1555890t1h3bb7.jpg)
Valitsuse heakskiidetud jahiseaduse eelnõu võib sellisena jõustumise korral tekitada maaomanike vahelisi tülisid ja seada jahimehed ulukikahjude hüvitamisel ebaõiglasesse olukorda, ütles keskkonnakomisjoni aseesimees Karel Rüütli (SDE).
Rüütli: jahiseaduse probleemide ring laienes täna veelgi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna kohtusid riigikogus keskkonnakomisjoni erakorralisel istungil osapooled, et arutada keskkonnaministeeriumi ettevalmistatud ja detsembris valitsuse heakskiidu saanud jahiseaduse eelnõu. Vaatamata juba ligi viis aastat kestnud seaduse ettevalmistamisele pole eelnõuga rahul ei jahimehed ega maaomanikud.
«Küsimusi tuli täna pigem juurde kui vähenes,» ütles Rüütli. Komisjoni aseesimehe sõnul pole tõsisemad vastuolud mitte jahimehe ja maaomaniku vahel vaid väike- ja suurmaaomaniku vahel, kuna eelnõu kohaselt otsustaksid selle, kellele jahipidamisõigus anda, jahipiirkonna aluse maa omanikud. Rüütli sõnul on seaduseelnõusse aga kirjutatud suurmaaomanike suurem sõnaõigus ja see diskrimineerib väikemaaomanikke.
«Kui loeb pindala suurus, siis 2-3 suurt maaomanikku lepivad omavahel kokku, väikemaaomanikud võivad üldse välja jääda. Täna ei olnud mitte kellegi pakkuda head lahendust, kuidas seda korraldada.»
Teine oluline erimeelsus puudutab ulukikahjusid. «Täna jääks kahjude kompenseerimine kohalike jahimeeste kanda ja see on minu arvates natuke ülekohtune, sest kõiki ulukite kahjusid ei saa ainult jahimeeste süüks panna.»
Rüütli selgitas, et esiteks on Eestil võetud Euroopa Liidu ees kohustus tagada suurkiskjate teatud miinimumtase, näiteks peab hunte olema 150-250, ilveseid umbes 600. Need kõik aga tarvitavad toiduks sõralisi nagu kitsed, põdrad ja metssead, keda on suuremal arvul.
«Kui sõraliste tekitatavad kahjud jäävad jahimeeste kanda, siis võib juhtuda, et teatud piirkondades võib tekkida ulukite üleküttimine. Toidust ilma jäänud suurkiskjad võivad aga ühel hetkel minna kariloomade kallale. Me ei tohi seda tasakaalu paigast ära lükata,» ütles Rüütli.
Teiseks on 18 protsenti Eesti pindalast kaetud kaitsealadega, millest paljudel kehtivad küttimispiirangud. «Mis juhtub siis, kui ulukid elavad kaitsealal, aga käivad kahju tekitamas põllukultuuridele kaitseala ääres? Seal on ulukite arvukuse piiramine jahimeeste jaoks oluliselt raskendatud. Panna kogu vastutus jahimeeste peale pole mõistlik,» sõnas Rüütli. Uue seaduse eelnõu järgi on jahimeeste vastutus kuni 100 eurot hektari kohta.
«Hästi korraldatud jahindus peab olema tehtud kolmnurgas jahimees, maaomanik ja riik. Praeguse seaduseelnõu kehv osa on selles, et riigi roll on äärmiselt väike. Aga riik peab esindama looduskaitset ja ELi ees võetud kohustusi,» ütles Rüütli.
Järgmise esmaspäevani saab keskkonnakomisjonile teha jahiseaduse muudatusettepanekuid, pärast mida lähevad need komisjonis hääletusele. Hääletusel läbi läinud ettepanekud saadetakse seejärel riigikogu suurde saali.