/nginx/o/2008/04/12/32682t1h93e5.jpg)
Riigikogu õiguskomisjoni liige Valdo Randpere ei pea heaks lahenduseks keelenõuete lõdvendamist Ida-Virumaa politseinikele, sest pole päris normaalne eeldada, et inimene, kes politsei poole pöördub, seatakse keelevaliku ette.
Valdo Randpere ei pea politsei keelenõude leevendamist õigeks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eestis on riigikeeleks eesti keel ja inimesele, kes mingeid muid keeli ei valda, peab olema garanteeritud riigi poolt eestikeelne teenindus,» ütles Valdo Randpere, kirjutab Õhtuleht. «Minu soovitus neile, kes võitlevad ihust ja hingest selle eest, et Eestis ei peaks eesti keelt oskama, on see: kulutage oma energia parem keeleõpingutele.»
«Ma ei suuda võtta tõsiselt juttu sellest, et eesti keel on kuidagi eriti keeruline ja võimatu on seda ära õppida. Pigem on probleemiks suhtumine keelde ja suhtumine riiki,» lisas ta.
Politsei- ja piirivalveamet tegi siseministeeriumile ettepaneku alandada politseinike keelenõudeid.
Praegu nõutakse politseiametnikelt, kes on vanemspetsialisti või nooremspetsialisti ametikohal piiripunktis, kordonis, piirivalvelaeval, valmidusüksuses või lennusalgas, keeleoskust edasijõudnute ehk B2 tasemel.
Kõrgemat ehk C1 tasemel keeleoskust nõutakse politseiametnikelt, kes ei tööta eelnimetatud ametikohtadel, see tähendab kõikidelt teistelt. Kusjuures B2 nõue kehtib kuni 2015. aasta septembrini, mille järel nõutakse kõigilt C1 taset.
«Oleme teinud ettepaneku täiendada B2 tasemel keeleoskuse nõudega ametikohtade loetelu politseiametnikega, kes töötavad arestimajas, kainestusmajas, konvois ja patrullteenistuses nooremspetsialisti või vanemspetsialisti ametikohal,» on politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Margit Mander varem selgitanud Postimehele.