Jüri Maloverjan: natsismist ja vabadusest – nüüd võiks ka ausalt

Jüri Vendik Foto: Erakogu

Oleks Eesti huvides vaadata Teise maailmasõja sündmustele ausalt ja enesekindlalt, Venemaa avalik arvamus jääb niikuinii elama oma müütidesse, kirjutab Moskva-kolumnist Jüri Maloverjan.

«Miks heroiseeritakse Saksa mundris võidelnud mehi?» küsis Postimehes Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop (PM 28.01). Tuhandeid tähtsaid pisiasju sulgude ette tuues võib ütelda, et vastus on lihtne: see oli osa Eesti uuest rahvusmüüdist, mis pidi paratamatult tekkima Vene võimust vabastamise käigus. Kuid mida aeg edasi, seda rohkem on see müüt oma tähtsust minetamas ning juba praegu võiks Eesti avaliku arvamuse konsensus nihkuda parema tasakaalustatuse poole.

Kakskümmend aastat tagasi rajanes Eesti riikluse taastamine täiesti loomulikul viisil Nõukogude mütoloogia eiramisel. Eesti vajas oma müüti, oma lähiajaloo selget ja lihtsat, «koduperenaisele mõeldud» kontseptsiooni, mida Mart Laar, Lauri Vahtre ja paljud teised ka lõid. Tuginedes seejuures muidugi rahva enda arusaamadele. Nõukogude müüdi valelikkus oli suureks abiks: tihtipeale tuli vaid väita, et kõik oli hoopis vastupidi.