Patriarhide visiidid toovad taas päevakorda kirikuvarade jagamise küsimuse

Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill. Foto: SCANPIX

Konstantinoopoli ja Moskva patriarhide sellel aastal toimuvad külaskäigud Eestisse tõstavad jälle teemaks kahe kiriku tüli Eesti pärast – kellele Eesti kuulub, kes mida saab ja kes kellele allub.

Eesti valitsus püüab tülist iga hinna eest eemale hoida, Tallinna linn aga leiab võimaluse toimuvast poliitilist kasu lõigata.

Tänavu külastavad Eestit kahe õigeusu kiriku patriarhid – Moskva Kirill ja Konstantinoopoli Bartholomeus. Uudisena tuli esimesena avalikuks küll Moskva patriarhi visiit, kuid tegelikult oli varem kokkulepitud Bartoholomeuse tulemine.

Huvitav on seejuures, et nii kõrged kirikutegelased satuvad Eestisse harva, aga kui tulevad, siis ikka korraga. Ka eelmine kord läks samamoodi – 2003. aastal käisid paarikuuse vahega Eestis nii Konstantinoopoli kui ka Moskva patriarh (tollal Aleksius).

See ei ole juhus. Tuleb lihtsalt meenutada kahe õigeusukiriku pikka vaidlust, omanditüli ja vastuolusid, kus Eestil on tähtis roll mängida. «Nad märgistavad oma territooriumit,» ütleb ka endine Eesti suursaadik Moskvas Mart Helme. Ülempreester Mattias Palli, kes on Konstantinoopolile alluva Eesti Apostliku-Õigeusu Kiriku (EAÕK  vaimulik, jääb oma vastuses ettevaatlikumaks: «Lõplikult ma ei tea, mis põhjustel patriarh Kirill siia tuleb. Vormiliselt ei saa ma öelda, et ta selle (kahe kiriku vahelise tüli) pärast tuleb.»

See diplomaatilisus on mõistetav, aga ajakirjanikul on vabadus otsesemalt öelda – küsimus on endiselt üleval – kelle oma on Eesti, kelle omad siinsed õigeusklikud, nende kogudused ja liikmed? Meie omad, ütleb üks. Ei, meie omad, ütleb teine.

«Mõlemad kirikupead peavad Eestit oma territooriumiks. Õigeusu kirikus ei ole normaalne, et ühel maal on kaks patriarhi,» lisab omalt poolt ka ülempreester Toomas Hirvoja, kes on Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku vaimulik ja muuhulgas ka siinse kirikujuhi metropoliit Korneliuse referent.

Moskva patriarhi Kirilli visiidist sisust pole praegu veel kuigi palju teada. Kindlasti tulevad jumalateenistused, aga ülempreester Toomas Hirvoja pakub variantidena välja ka võimalikud kohtumised peaministri ja presidendiga ning kui Lasnamäel kerkiva uure õigeusukiriku ehitus on juuniks piisavalt kaugele jõudnud, siis võib-olla pühitseb Kirill seal ka kiriku ja altari sisse.

Kui mitte avalikult, siis kuluaarides tõstatatakse aga ka kirikuvarade küsimus. Seesama vana vaidlus, kus eriti terav oli olukord 10-15 aastat tagasi, aga mis tõuseb iga paari aasta tagant uuesti teemaks, kui jälle keegi kedagi külastab või mingi avalduse teeb. Jumalameeste mälu on ju pikk ning lihtsat leppimist pole.

Kuigi formaalselt võib seda pidada pelgalt kahe kiriku omavaheliseks vaidluseks, mis meil Konstantinoopolist või Moskvast, on paratamatult teema politiseeritud ning sellesse kistakse ka Eesti riik ja Tallinna linn. Viimase puhul võib muidugi öelda, et nad ka ise hea meelega lõikavad sellest poliitilist profiiti.