Sel juhul peab omavalitsus aga lapsehoiuteenuse maksumus kompenseerima samadel tingimustel lasteaedadega ehk katma valla- või linnaeelarvest lastehoiu majandamiskulud, personali töötasu, sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulud.
«1,5-3-aastasele lapsele võib pakkuda lasteaiakoha asemel vanema nõusolekul lapsehoiuteenust sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses, mille rahastamisele kohaldatakse võrdse kohtlemise põhimõtet munitsipaallasteaias käiva lapsega,» kõlab ettepanek.
Eelnõu eesmärk on muuta lasteaiakohtade võimaldamist omavalitsuste jaoks paindlikumaks, sest praegune seadus nõuab, et lasteaiakohad oleks loodud kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele.
Kui Postimees eelnõu kohta selgitusi küsima hakkas, ei soovinud haridusministeerium seda aga teha, viidates, et tegu on eelnõu mustandiga ning see võib igal hetkel muutuda.
«Meile see mõte sobib, et kui pole võimalik pakkuda aiakohta, võid pakkuda lapsehoiuteenust,» sõnas Eesti Maaomavalitsuste Liidu haridusnõunik Taimi Saarma. «Muidugi, see leevendab olukorda vaid natuke, sest hoiuteenuse nõuded on [lasteaia omadest] vaid pisut leebemad – seal ei pea olema õpetaja, võib olla vaid hoidja. Teisest küljest peab sul ikkagi olema õpetatud kaader ning koht, kus neid lapsi hoida,» jätkas ta.
Tallinna ümbruse kiire elanike kasvuga valdades on tema sõnul peamine probleem siiski see, et pole füüsilist keskkonda, kus lapsi hoida, ega ka raha selliste ruumide väljaehitamiseks.
«Aga lisaks on nad teinud [haridusministeerium – toim] muudatuse, mida varem meile koosolekul ei räägitud – et lapsehoiuteenust võib asendada vanema nõusolekul. Kui ikka vanem nõus ei ole, siis ma seda asendada ei või,» osutas Saarma. «See seab teatud piirangud siiski. Minu meelest pole see õige, 1-3-aastastele võiks võimaldada ainult hoidu.»