/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2008/03/10/25270t1h359b.jpg)
Kui sageli heidetakse ette, et Eesti poliitika on liiga meestekeskne, siis Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) europarlamendi valimiste nimekirjas kandideerib rohkem naisi kui mehi.
Kõige rohkem naisi kandideerib europarlamenti IRLis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naissoost on 12st kandidaadist koguni 7. Neil on kannul Keskerakond, kus on naissoost pooled kandidaadid (6 12st).
Kolmandat-neljandat kohta jagavad protsentuaalselt sotsiaaldemokraadid ja Eestimaa Ühendatud Vasakpartei, mille mõlema kandidaatidest on kolmandik naised. Numbriliselt on siiski sotside nimekirjas naisi 4 ja vasakpartei omas 2, kuna nimekirjad on erineva suurusega.
Kolme veel mainimata parlamendipartei - Reformierakonna, roheliste ja Rahvaliidu - 12-liikmelistest nimekirjades on kõigil 3 naissoost kandidaati.
Tervelt kolme nimekirja ei ole mahtunud ühtki naist. Need on Libertas Eesti Erakond, kristlikud demokraadid ja Põllumeeste Kogu.
Kuuest üksikkandidaadist on naissoost üks - omapäi valimistulle minev keskerakondlane Taira Aasa.
Naissoost esinumber on vaid ühel parteil - see on reformierakondlane Kristiina Ojuland.
Kokku on 101 kandidaadist naisi 30 protsenti.
Europarlamendi valimised on tänavu 7. juunil. Iga erakond sai esitada maksimaalselt 12 kandidaati ning kohti, mida jagada, on europarlamendis kuus.
Praegu on kuuest kandidaadist naissoost kolm: sotsiaaldemokraadid Marianne Mikko ja Katrin Saks ning keskerakondlane Siiri Oviir.