Mida nad seal piimakombinaadis ikkagi teevad ja mida vorsti sisse topivad?

Illustratsioon: Artur Kuusi illustratsioon

Armsad sõbrad, ärge ajage taga moraali ja õigust; jälgige valvsalt oma kõhtu ja täitke seda hoolsalt ja läbimõeldult, kirjutab Jerome K. Jerome raamatus «Kolm meest paadis (koerast rääkimata)». Ja selgitab: «Siis valitsevad teie südames rahu ja vooruslikkus, ilma et te selleks ise vaeva peaksite nägema; ja teist saab hea kodanik, armastav abikaasa ja õrn isa – õilis ja vaga inimene.»

Selliseid soovitusi võis 1880. aastate lõpus anda küll, sest piim oli toona veel piim, lihaks saav põrsas kasvas üles kartuli ja puhta roka peal ning ainult lihunik teadis, mida ta vorsti sisse topib. Siis lihtsalt söödi, pühiti lõug puhtaks ja tunti kõhutäiest rõõmu.

Nüüd on teine aeg ja mõned arvavad, et lehm on vaid piima tooraine andja ja piima teeb hoopis piimakombinaat. Vastukaaluks kutsuvad ninakad maainimesed vorsti kalliks pagaritooteks. Et sellises olukorras läbimõeldult kõhtu täita, on tarvis saada ausad vastused mõnele lihtsale küsimusele. Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduteaduse ja toidutehnoloogia osakonna teadlased , piima- ja lihatoodete asjatundjad, olid lahkelt nõus neile küsimustele vastama.

Usinalt kokkavate naiste hulgas liigub jutt, et Eesti tööstused teevad nüüd piima piimapulbrist. Kas tõesti on nii?