/nginx/o/2009/08/23/225190t1h46dd.jpg)
/nginx/o/2009/04/24/168299t1hb8a6.jpg)
Kasvav tuleoht Eesti looduses ning sajad kulupõlengud päevas kurnavad päästeressurssi ning sunnivad tuletõrjujaid oma väljasõite hoolikamalt planeerima.
Kasvav tuleoht looduses neelab päästeressurssi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soojad ja kuivad ilmad on muutnud kuluheinaga kaetud alad ja metsad juba varakevadel äärmiselt tuleohtlikuks ning Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut hoiatab täna peamiselt Lõuna- ja Kesk-Eesti inimesi tulega looduses ümber käimisel.
Seda, et oht on suur, näitab ka päästeameti viimaste päevade statistika: ainuüksi eilse päeva jooksul registreeriti 120 maastiku- ja metsapõlengut.
Inimestele ohtu kujutavad õnnetused on tähtsamad
Sealhulgas kustutasid päästjad eile nelja ulatuslikumat põlengut, mis võtsid enda alla suurema kui 20-hektarilise ala.
Harjumaal Kiisal põles raudtee läheduses kulu ja metsaalune kokku 23 hektaril. Raplamaal Kohila vallas Pukamäe külas põles 30 hektari ulatuses kulu.
Suurimad kulupõlengud olid eile Tartus ja Ida-Virumaal. Raadi lennuväljal põles 40 hektari ulatuses kulu ning väiksemal alal ka autokummid. Ida-Virumaal Olginas põles aga ligi 50 hektari ulatuses kulu.
Seoses sellega on päästeamet sunnitud hoolikalt kaaluma, kuhu rohkem jõude suunata ning tagama, et depoo tühjaks ei jääks.
«Kõiki väljakutseid kaalutakse eraldi, kiirem abi ja rohkem mehi ning masinaid suunatakse sinna, kus on ohus inimesed ja nende vara,» selgitas päästeameti pressiesindaja Marek Simulman.
«Kevadised kulupõlengud loomulikult neelavad päästeressurssi, sest tuleb ju kõiki kutseid teenindada. Päästjad sõidavad liiklusavariidele, keemiaõnnetustele ja loomulikult iga päev ka siseruumides puhkenud tulekahjudele,» tõdes Simulman.
Ta lisas, et meeskonnad planeeritakse ja saadetakse välja arvestusega, et linn päris tühjaks ei jääks, kui tuletõrjujad on kuskil tühermaal järjekordset kulupõlengut kustutamas. «Sellist olukorda oleme suutnud vältida ka suurte suviste metsatulekahjude ajal.»
Tuleoht kasvab järgnevatel päevadel
Järgmised päevad ei tõota ilmajaama ennustuse kohaselt ka päästjatele rahulikumat aega, sest tuleoht üha kasvab. Homme ja ülehomme suureneb EMHI hinnangul püsivate kuivade ja soojade ilmadega tuleoht kõikjal Eestis.
Samas saavad inimesed lihtsaid juhtnööre järgides päästjaid säästa pidevatest väljakutsetest maastikupõlengutele.
«Inimestele tuletame meelde, et kulupõletamine on keelatud ning kuna tuleoht kõikjal Eestis on suur, siis tuleb ka lõket tehes järgida ohutusnõudeid,» manitses Simulman.
Kui lõkke tegemine on kohaliku omavalitsuse eeskirjadega lubatud, tuleb valida tuulevaikne ilm, tule kaugus hoonetest vähemalt 15 meetrit, metsast 30 meetrit.
«Lõkkease tuleb korralikult ette valmistada, käepärast hoida esmased kustutusvahendid. Lõkke suurus peaks olema selline, et vajadusel jõuate selle oma jõududega kiiresti ära kustutada.»
Kui lõkke tegemine lõppenud, siis tuleb veenduda, et tuli oleks korralikult kustunud. Lehed ja muu sellise prahi võib aga kevadtööde ajal kompostihunnikusse panna või viia prügikasti.