Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Kriminoloog: vange tuleb vähendada varaste arvelt

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Alo Raun
Copy
Foto on illustratiivne
Foto on illustratiivne Foto: SCANPIX

Politseikolledži kriminoloogi Uno Traadi väitel võiks vangide arvu vähendada vargaid heakorratöödele suunates, selle asemel, et lasta mõrvareid vanglatest ennetähtaegselt välja. 


Sisekaitseakadeemia politseikolledži kriminoloogialektor Uno Traadi sõnul võeti lääneriikides väga levinud enne tähtaega vabastamine meil liiga kiiresti üle, kirjutab ajaleht Pealinn.

«Põhjamaad on näiteks kriminaalhooldused arenenumad ja enne tähtaega vabastamine toimib,» ütles Traat. «Meil jäävad selles suhtes õhku mitmed küsitavused, sest meie vanglad ei tööta nagu parandusasutused.»

Traadi väitel on juba ammu on räägitud, et meie vanglad on tegelikult kuritegevuse koolid. «Meie vanglasüsteemis teevad vangid väga vähe tööd, ka sotsiaalprogramme napib,» selgitas Traat. «Vangid lihtsalt molutavad ja nii tekivad neil pigem vihased tunded ja halvad mõtted.»

Traadi meelest oleks mõistlik vangide arvu vähendada hoopis asenduskaristuse määramisega.

«Suurem osa vangidest on inimesed, keda on karistatud varguse eest,» rääkis ta. «Näiteks Soomes varguste eest vangi ei panda, vargad suunatakse ühiskondlik-kasulikku tööd tegema. Tööd tehes õpivad nad uusi väärtusi ja ka ühiskonnale on nende tööst kasu.»

Nii saab tema väitel vangide arvu vähendada, samas ohtlikke inimesi vanglasse jättes.

Traadi sõnul võiks vangi ennetähtaegse vabastamise ettepaneku teha kohtule komisjon, mis koosneb kas või osalt inimestest, kes kinnipeetavaga vanglas iga päev kokku puutusid.

«Komisjon peaks kaaluma nii selle teo iseloomu kui ka kinnipeetava isikuomadusi, eriti seda, kuivõrd ta on paranemise teele asunud,» lausus Traat.

«Alles seejärel võiks langetada otsuse, kas tasub vabastada inimest enne tähtaega või mitte. Kui tapmine toimus kire ajel näiteks abikaasat petmiselt avastades, pole ehk tapja vabastamine nii hull kui paadunud mõrtsuka puhul.»

Justiitsministeerium vähendab vanglas peetavate karistusaluste hulka, lastes kinnipeetavaid enne tähtaega vabadusse. Samas on viimasel ajal meedias käsitletud aina uusi juhtumeid, kus ennetähtaegselt vabanenud vangid on kellelegi kallale tunginud või kellegi tapnud.

Tagasi üles