Tarmu Tammerk: kiusamisvideo meedias levitamine oli õpetaja suhtes ebaõiglane

Tarmu Tammerk. Foto: Peeter Langovits

ERRi ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk leiab, et Tõstamaa koolis toimunud õpetaja kiusamise videot meedias levitades tehti õpetajale liiga.

«Video levitamine massimeedia kaudu oli õpetaja suhtes ebaõiglane,» ütles Tammerk Postimehe palvel teemat kommenteerides. Ta selgitas, e avaldades lingi videole oma portaalides, levitasid meediaväljaanded terve päeva seda videot tunduvalt jõulisemalt, kui see muidu levinud oleks. «Asjaosalised olid äratuntavad. Alles õhtuste uudistesaadete lugudes olid näod hägustatud,» märkis eetikanõunik.

Tammerk jätkas, et videos nähtud seitsmele minutile eelnes miski, mida avalikkus ei tea – aru oli saada, et õpetaja ei saanud end füüsiliselt kaitsta, sest poisid ähvardasid sel juhul tema enda peale kaevata.

«Tegelikult tulnuks hägustada ka alaealised, sest ajakirjanduseetika lastekaitse reeglid näevad ette, et alaealiste pahategijate puhul neid ei identifitseerita, et nad saaksid oma eluga siiski õiget teed mööda edasi minna. Šokeerivat videot vaadates tundub see alaealiste kaitsmise klausel küll esialgu naeruväärne, aga siiski on see põhimõte, millest tuleb kinni pidada,» tõi Tammerk välja veel ühe vea.

Tema sõnul ei õigusta meediakanalite käitumist ka see, et Youtube’is, kuhu video algselt üles pandi, olid kõik näod näha, sest meediakanalitel on vastutus, mis eristab neid muudest «torudest», kus igasugust materjali üleval on.

«Ilmselt levitasid meediakanalid algul seda linki teadmatusest, millega on tegu (algul võis isegi tunduda, et see nahaalsus ei ole üldse tõsi, vaid hoopis lavastus). Meediakanalite vahel tuli sisse ka konkurentsi moment: kogume selle lingi avaldamisega kiirelt infot, kus koolis asi toimus, niimoodi saame ajakirjandusliku loo valusal teemal,» arutles eetikanõunik.

Küsimusele, millise hinnangu annab ta ETV «Pealtnägija» meeskonnale, kes Facebookis esimesena video muutmata ja ilma kommentaarideta üles riputab, vastas Tammerk: «Kõik meediakanalid, kes video lingi avaldasid, oleks võinud arutleda, kuidas asjaosalistele vähem kahju teha, kaasa arvatud «Pealtnägija», kes lingi oma Facebooki kontole postitas. Tähtsust ei omagi, kes esimesena otsa lahti tegi,» märkis ta.

«Postimehe veebiväljaandes on esimese loo juures kiiduväärt märge, et «Postimees ei avalda osapoolte kaitseks videot ega linke veebikülgedele, kus see avaldatud». Samas on paraku ka Postimehe kommentaariumis võimalik leida linke videole. See tähendab, et teema kajastamine ei saa osapoolte jaoks mööduda ilma negatiivse mõjuta. Aga toimetused saavad oma keskkondades teema arengut ikkagi kontrollida.»

Tammerk lisas, et ei heida ajakirjanikele ette innukust info hankimisel, küll aga oleks tulnud tõsisemalt mõelda sellele, kuidas kaitsta ülemäärase tähelepanu eest kannatanut, kelleks antud loos oli õpetaja.

«Teema on nüüd võimsa avaliku tähelepanu all. Aga kas ühe teema teeb võimsaks vaid see, kui tuhanded on näinud šokeerivat videot ja oianud, kui õudne? Või oleks saanud teemat kajastada selle video masslevitamise etappi vahele jättes? Pange ennast ohvri rolli ja mõelge, kui hea on olla «materjal ühiskonna valupunkti lahkamiseks»,» lõpetas Tammerk.