/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2010/11/22/471439t1hdf20.jpg)
Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektor Mart Raudsaar näeb valitsuse ja poliitikute tegevuses kolme põhjust, miks Eesti langes pressivabaduse pingereas kaheksa kohta.
Miks Eesti kukkus pressivabaduse pingereas?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti on pressivabaduselt langenud 3. kohalt 11. kohale, selgub rahvusvahelise organisatsiooni Piirideta Reporterid (Reporters Without Borders) raportist. Põhjuseid raportis välja ei tooda.
«Ega see indeks pole lihtsalt öelduna muud kui see, kas valitsus kuidagi üritab mõjutada ajakirjanduse toimimist või mitte ja kas ajakirjandus on piisavalt majanduslikult sõltumatu,» rääkis Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektor Mart Raudsaar.
Raudsaar rääkis, et temale kargab kohe pähe kolm põhjust.
«Esimene põhjus on n-ö vihakuritegude karistuste karmistamise eelnõu, mille puhul jääb ebaselgeks, kust alates algab vihakuritegu ja kust ta lõpeb ja kas seda võidakse kasutada ajakirjanduse vaigistamiseks,» tõi ta välja.
«Teine moment eelmisest aastast oli mõne poliitiku sõnavõtt ajakirjanike, eeskätt rahvusringhäälingu saatejuhtide kõnepruugi suhtes. Räägiti, et seda tuleks kuidagi reguleerida,» lisas Raudsaar.
Kolmandaks põhjuseks pidas ta seda, et Eestis oli eelmisel aastal üksjagu kriitikat ja rünnakuid ajakirjanduse eneseregulatsiooni vastu.
«Pressinõukogu töötab väga hästi, aga on räägitud, et on vaja luua mingi uus regulaator,» selgitas Raudsaar. «Tekib küsimus, et kui peaks olema uus regulaator, mis peaks olema ajakirjanduse ülene ja mis pole otseselt ajakirjanduse eneseregulatsioon, siis mis see on? Kust tulevad inimesed, kes seda reguleerivad ja kuidas on tagatud, et ajakirjandus ei satu poliitilisse ja majanduslikku sõltuvusse?»
Nende põhjuste valguses ei ole Raudsaare sõnul Eesti kukkumine pingereas üllatav.
«Omaette küsimus on, kui suur see peaks olema, aga see sõltub kontekstist,» rääkis ta. «Näiteks Läti, mis on 39. kohal, on tõusnud tabelis 11 kohta ja see on üllatav, sest nende olukord ei ole niivõrd palju paremaks läinud. Aga võibolla on nende positsiooni paranemine seotud sellega, et valitsus ei ole enam sekkunud viimase aasta jooksul ajakirjanduse tegevusse.»
«Ma arvan, et meie positsioon on praegu hea, sest oleme seal heas seltskonnas. Me pole madalal kohal, kuigi tendents võib meid murelikuks teha,» lisas Raudsaar.