Peep Pahv: kool kasvatab karistamatuid

Illustratsioon: Urmas Nemvalts

Eile levis internetis video, kus koolipoisid mõnitasid tunni ajal meesõpetajat – küll käidi teda togimas, võeti ära pastakas, kriit ja lõpuks alandati teda verbaalselt. Loost ei jäänud kahtlust – noormehed ei tunnetanud oma tegevuses mingeid piire, nende mõtteid juhtis karistamatuse tunne.

Tõsi, pilkamise objektiks saanud õpetaja oli ise liialt tagasihoidliku olemisega, kuid see võis olla tingitud Eesti koolides valitsevast korrast, kus õpetajatel puuduvad õpilase korrale kutsumiseks vähimadki õigused. Jah, mõnikord piisab lihtsalt sõnadest, kuid leidub ka olukordi, kus korra tagamiseks tuleb kasutada karmimaid võtteid.

Koolipoisina polnud ma ka kaugeltki paipoiss, ja polnud harvad juhud, kui pidin tunni ajal veetma teatud aja klassi ukse taga. Mäletan, kui olin viinud õpetaja sellise piirini, et ta võttis mul kratist kinni ja sõna otseses mõttes viskas mind ukse taha. Üldteada oli mõne õpetaja komme sõnakuulmatule joonlauaga vastu näppe nähvata või teda tutistada. Tavaliselt oli sellisel karistamisel ka oma mõju ning mingiks ajaks rahu majas. Tagantjärele pole mul õpetaja suhtes küll ühtegi pretensiooni.