Võimekamad tudengid töötavad ja õpivad korraga

Ville Tüvist käib koolis ja töötab ühtlasi Tallinna kesklinna söögikohas. Mõlemaga tuleb ta enda kinnitusel hästi toime. Foto: Liis Treimann

Vastupidiselt tavaarusaamale, õppimise ajal töötamine tudengite hindeid ülikoolis negatiivselt ei mõjuta. Võimekamad jõuavadki rohkem, ütleb selle peale psühholoogiaprofessor Jüri Allik.

«Eesti üliõpilased töötavad liiga palju. See on halb. Eriti kui ollakse täiskohaga tööl, tekib küsimus kuidas samal ajal õppida jõutakse. Miski peab kannatama ja suure tõenäosusega on kannatajaks õppetulemused,» ütleb Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esinaine Monika Maljukov. See ei ole iseenesest uudne ega originaalne arvamus. Aastaid on räägitud põhimõtteliselt sama asja üliõpilaste, õppejõudude, haridusministeeriumi ning erinevate poliitikute poolt. Ka  statistika näitab, et töötavate üliõpilaste osas on Eesti tõepoolest Euroopa tippude seas, aga mitte ka ainulaadne, näiteks Holland ja Saksamaa on Eestist selles arvestuses eespool, Soome enam-vähem samal tasemel.

Põhjuseid Eesti üliõpilaste rohkele töölkäimisele on toodud palju: üliõpilased on vaesed, äraelamiseks on vaja raha teenida, kõrgharidus pole kättesaadav. Seesama mõttekäik on tegelikult ka praegu käimasoleva kõrgharidusreformi üheks nurgakiviks. Kuu aega tagasi võttis riigikogu vastu seaduse, millega loodi vajaduspõhised õppetoetused ning üleeile allkirjastas haridusminister Jaak Aaviksoo avalik-õiguslike ülikoolidega uued tulemuslepingud – need on esimesed praktilised sammud uue kõrghariduskorralduse poole.

«Kõrgharidusreform võitleb probleemiga, mida tegelikult ei eksisteeri,» on Tartu ülikooli psühholoogiaprofessor Jüri Allik aga hoopis teisel arvamusel. Üks konkreetne asi, mille puhul Allik pelgalt ei arva, vaid mida ta on ka uurinud, käib just õpingute ajal töötamise kohta. Nimelt, Tartu psühholoogidel on valminud põhjalik uurimus ja artikkel «Fatigue does not predict academic performance among university students.» Umbes kahtesadat tudengit hõlmanud uuringus keskenduti küll esmajoones isikuomaduste ja akadeemilise edukuse (hinnete) mõõtmisele, kuid muuhulgas kontrolliti ühe muutujana ka üliõpilaste töötamise seost ülikoolis saadavate hinnetega. Tulemused on ootamatud. Tööl käimisel ja üliõpilaste hinnetel puudub seos. Töötamine ei tee hindeid halvemaks. Kusjuures, kui vaadati eraldi sellist psühholoogilist nähtust nagu väsimus, siis need üliõpilased, kes õppimise kõrval ka töötasid, näitasid väiksemaid väsimusemärke. Need on hoopis teistsugused järeldused kui avalikus arvamuses, poliitikute ja üliõpilaste seas levivad.

Akadeemilistes ringkondades on sarnaseid asju märgatud siiski ka varem. Näiteks 2010. aastal avaldati veel suuremat osa Eesti üliõpilasi (valimis oli üle 2000 tudengi) hõlmanud uuringu tulemused «University studies as a side job: causes and consequences of massive student employment in Estonia». Ka siin jõuti järeldusele, et õppimise ajal töötamine õppetulemustele negatiivset mõju ei oma vähemalt siis kui tegu on osaajaga tööga, väga väike negatiivne mõju (siin ei mõõdetud aga hindeid, vaid õppeaja venimist) tuli siis kui tegu oli täiskohal töötava üliõpilasega. Seesama uuring purustas veel paar müüti. Selgus, et suhteliselt enam töötab selliseid tudengeid, eriti täiskohal, kes pärit rikkamate vanematega peredest ja neid, kes saavalt vanematelt enam toetust ning taskuraha. Taaskord teistmoodi kui tavapärane «vaesus sunnib üliõpilased tööle.»