/nginx/o/2013/01/29/1545202t1h9be5.jpg)
Tallinna kommunaalamet tellis mullu sügisel Tallinna liikumispuudega inimeste ühingult Põhja-Tallinna linnaosa kõnniteede ja ülekäiguradade kaardistamise. Nüüd on ülevaade valmis ning seda esitletakse neljapäeval, 31. jaanuaril kell 14 Tallinna puuetega inimeste tegevuskeskuses aadressil Endla 59.
Mahukast projektist tehakse kokkuvõtteid ümarlaual, millest võtavad osa töösse haaratud nii liikumispuudega inimeste kui pimedate ühingust ning esindajad Tallinna erinevatest ametitest. Infopäeval antakse tellijale üle detailne takistuste ja invaparkimiskohtade aruanne trükituna ja CD-l.
Projektimeeskonna juht Jüri Järve tutvustab andmekogumise metoodikat, analüüsivõimalusi ja veebilahendust. Kogutud andmed liidetakse üle-eestilise liikumisvabaduse portaaliga www.liikumisvabadus.invainfo.ee veebikaardi sektsioonis.
Liikumispuudega inimeste seisukohast kaardistati linnahalli, kultuurikilomeetri , Meremuuseumi, Tööstuse ja Kopli tänava, Balti jaama ning Rannamäe teega piirnev ala. Lisaks sellele kaardistati Telliskivi, Rohu ja Tehnika tänava, Paldiski maantee, Toompuiestee ning Balti jaama piirkond. Läbiti ligi 100 kilomeetrit teid ja tehti rohkem kui 350 fotot, millest veebikaardile kanti 55 kilomeetreid teid. Teekonnal selgitati välja ligi 300 erinevat liikumistakistust. Pimedate ja vaegnägijate seisukohast hinnati 18 olulise ülekäiguraja ja ristmiku liiklusohutust, ühtegi täielikult kohandatud ja nägemispuudega inimeste vajadustele vastavat ristmikku ei tuvastatud.
Kaardistaja Arko Voolu hinnangul on vaadeldud piirkonnas vähe liikumisabivahendeid kasutavatele inimestele hästi läbitavaid teid. Kalamaja piirkond paistis silma väga lagunenud ja kõrgete äärekividega kõnniteedega, kus ratastooli kasutaja on sunnitud liiklema sõiduteel. Samas on tegemist asumiga, kus sotsiaalmajades elab palju liikumispuudega inimesi, kelle jaoks on liikumisvabadus oluline. Hea mulje jättis kahekilomeetrine lõik, mis ühendab Balti jaama Sitsi mäega. Samas oli ka sellel lõigul pimedatele ohtlikke ülekäiguradu trammile pääsemiseks.
Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf ütles, et tänu auditile valmis novembris Soo tänava rekonstrueerimisprojekt, mis kooskõlastati Tallinna liikumispuudega inimeste ühingu poolt ja milles on juba arvestatud auditis tehtud ettepanekuid. «Kõik projektis tähistatud ülekäigurajad on varustatud pimedatele mõeldud reljeefsete kõnniteeplaatidega ning äärekivid ülekäiguraja ees on madaldatud 2-3 sentimeetrini,» ärkis Klandorf.
Projekti rahastas Tallinna linnavalitsuse kuritegevuse ennetamise komisjon. Samalaadne projekt tehti 2011. aastal Tallinna kesklinnas.
Tallinna liikumispuudega inimeste ühingu juhid loodavad, et hea koostöö jätkub ning kõikide linnaosade ülekäigurajad ja ristmikud saavad aja jooksul auditeeritud ja korrastatud.