Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Piinamiste ja vägistamiste arv kasvas aastaga hüppeliselt

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Vägivald.
Vägivald. Foto: SCANPIX

Piinamise ja vägistamise juhtumeid registreeriti mullu tunduvalt rohkem kui aasta varem, selgub justiitsministeeriumi statistikast.

Kui 2010. ja 2011. aastal leidis aset vastavalt 61 ja 70 piinamisjuhtumit, siis mullu oli see arv tõusnud 106ni. Vägistamisi registreeriti 2010. aastal 81, 2011. aastal 91, kuid mullu juba 143.

«Pigem saab vägistamiste kohta öelda, et 2010. ja 2011. aastal oli nende kuritegude arv madalam kui üldine keskmine ja 2012. aastal tõusis registeerimine vanale tasemele tagasi,» rääkis justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Jako Salla.

«Vägistamiste osas teame, et enamik inimesi neist politseile kunagi teada ei anna ning seetõttu on keeruline kuidagi tõlgendada seda, kas muutus statistikas põhineb reaalsel vägistamistjuhtumite arvu kasvul või on inimesed rohkem politsei poole pöördunud,» lisas ta.

Kehaliste väärkohtlemiste arv kasvas eelmisel aastal 11 protsenti. Kokku registreeriti 5328 juhtumit, 2011. aastal 4785.

«Enamik kasvust tuli Põhja prefektuuri arvelt,» märkis Salla. «Eelkõige väljendab see politsei ja prefektuuri suhtumise muutust perevägivalla juhtumitesse.»

Siseminister Ken-Marti Vaher tõi välja eelmise aasta alguses justiits- ja siseministri poolt kokkulepitud muudatuse, mis tähendas nulltolerantsi lähisuhte- ja koolivägivalla juhtumites.

«Kui on olnud väljakutsede peretülide, lähisuhtevägivalla osas, siis on vaadatud natuke laiemalt,» selgitas Vaher. «On reageeritud koheselt ja ohvrit on julgustatud tulema riigiga koostööle. Tundub, et mingil kujul on politsei ja prokuratuuri vastu usaldus suurenenud, mistõttu näeme rohkem avalduste ja kriminaalasjade registreerimist.»

«See number näitab kasvu osas just positiivset arengut, sest kehaline väärkohtlemine on varjatud tegevus, mis jääb tihti teatamata,» lisas minister.

Tagasi üles