Reformierakondlased arvustasid komisjonide töö avamise ettepanekut

Eiki Nestori sõnul oli sotside eelnõu valmis juba enne, kui riigikogu juhatus hakkas komisjonide töökorraldusega tegelema. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Mitu reformierakondlast kritiseeris täna riigikogus opositsiooniliste sotsiaaldemokraatide ettepanekut muuta parlamendikomisjonide töö senisest avatumaks, muu hulgas avaldati ka arvamust, et erakond tahab saada nii teiste arvel punktivõitu.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) saadikud soovivad suurendada täna esimese lugemise läbinud eelnõuga riigikogu avatust ja kaasata senisest enam seadusloomesse üleriigilisi tunnustatud kodanikeühendusi. Eelnõu järgi nimetaks riigikogu juhatus kodanikeühenduste seast komisjonide alalised koostööpartnerid, kel oleks õigus osaleda komisjonide istungitel, ootamata selleks komisjoni esimehe kutset.

SDE fraktsiooni aseesimees Eiki Nestor ütles riigikogus, et kehtiv seadus annab parlamendile küll võimalusi avalikkust kaasata, aga annab ka võimalusi seda mitte teha. Eelnõuga soovitakse tema sõnul võimaldada sõna sekka öelda ka neil, kes praegu seda eelnõude menetlemise käigus teha ei saa. «Lõppkokkuvõttes ei ole teema mitte ainult selles, et kas ja kuivõrd tahab riigikogu kuulata kodanikeühenduste seisukohti, vaid minu meelest ka selles, et sel moel tulevad siit saalist välja palju paremad seadused, kui nad täna tulevad,» lausus ta.

Lisaks soovivad sotsiaaldemokraadid, et komisjonide istungite protokollid kajastaksid ka seda, kuidas saadikud komisjonis hääletasid ja millistel seisukohtadel olid nad arutlusel olnud küsimustes.

Nestor märkis, et kuigi poliitikute jutt võib nii-öelda kaamerate ees ja prožektorite all mõnevõrra muutuda, ei peaks see takistama riigikogu komisjonide töö korralikku protokollimist. «Ei muutu need komisjonid pärast seda valimisdebatiks ja ei olnud seda ka siis, kui riigikogus oli aastaid tagasi kodukord, kus neid protokolle lausa stenogrammi kujul tehti ja muuseas, avalikkus väga tõsiselt ja huvitatult neid luges,» sõnas ta.

Reformierakondlane Väino Linde ütles riigikogus, et küsimus, kas riigikogu komisjonide istungid peaksid olema kinnised või avalikud ja millised peaksid olema istungite protokollid, on küll väga oluline, aga selles pole midagi uut. Tema sõnul on samad teemad pikalt arutlusel olnud riigikogu vanematekogus, kes on leppinud kokku, et vastavate ettepanekutega tullakse välja ühiselt.

Linde küsimusele, mis sundis sotsiaaldemokraate nendest kokkulepetest mitte kinni pidama ja kuhu nad kiirustavad, vastas Nestor, et eelmisel kevadel, kui eelnõu valmis, polnud riigikogu juhatus vastavaid arutelusid veel algatanud. «Riigikogu juhatus hakkas teemaga minu teada tegelema siis, kui selgus, et meie kodu- ja töökorra seadus ja avaliku teabe seadus on omavahel mitte kõige paremas kooskõlas, ütleme siis nii, ja minu teada on ka vähemalt ühe riigikogu komisjoni protokollide salastamine, ma ei tea kelle poolt, täna vaidlustatud kohtus. See oli riigikogu juhatuse ajend,» lausus ta.

Ei ole mingisuguseid argumente väitmaks, et see konkreetne eelnõu ei ole mitte meeskonnatöö kaaperdamise vili.

Nestori sõnul oli sotsiaaldemokraatide ajend hoopis teistsugune – kaasata kodanikeühendusi riigikogu töösse. «Kiirustada ei ole ka minu meelest kuskile. Kui soovitakse koosmeelt, siis koosmeelt vaimus, kuidas korraldada riigikogu komisjonide töö nii, et kõike saaks salastada ja oleks kinnine, aga avalikkusele jääks mulje, et see on avalik, ei tule, meie sellega ei nõustu,» kinnitas ta.

Reformierakondlane Tõnis Kõiv avaldas arvamust, et Nestori vastus jäi siiski poolikuks. «Ei ole mingisuguseid argumente väitmaks, et see konkreetne eelnõu ei ole mitte meeskonnatöö kaaperdamise vili, vaid on kunagi ammu välja mõeldud. Lõppkokkuvõttes on see mingisuguste kokkulepete järel ühe osapoole esitatud ja selliselt enda tööviljana näidatud,» leidis ta.

Ka põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest esimees Rait Maruste ütles, et kuna teema on töös nii komisjonis, riigikogus kui jääkeldri protsessiga seoses, tõusis põhiseaduskomisjonis teemaks, miks on ühel erakonnal vaja võtta teiste arvel punktivõitu. Tema sõnul ei näi see olevat kolleegiaalne ei väljanägemiselt ega sisult.

«Meie juhindusime kaasamise heast tavast ja kui on teada, et protsess toimub koostöö kogus ehk niinimetatud jääkeldris, ja samal ajal on teada ka see, et riigikogu juhatus on teema võtnud arutellu ja tahab seda asja korrastada, siis oleks mõistlik need arengud ära oodata ja koos edasi minna,» ütles ta.

Komisjoni ettepanekul oodatakse eelnõule muudatusettepanekuid tavapärasest kauem ehk 8. aprillini. Maruste põhjendas seda sooviga jätta riigikogu juhatusele ja koostöö kogule võimalus tulla välja oma ettepanekutega ja neid ka arvestada.

8. aprillini saab muudatusettepanekuid esitada teistelegi täna esimese lugemise läbinud eelnõudele, millega soovitakse muu hulgas alandada erakonna registreerimiseks vajalike liikmete arvu, vähendada valimiskautsjoni suurust, muuta erakondade riigieelarvelist rahastamist ja muuta riigikogu valimistel avatuks parteide üleriigilised nimekirjad.