/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/07/28/1238684t1h2e62.jpg)
AS Merko Ehitus asub Kohtla-Järvel põleva poolkoksimäe põlenguala summutama kevadel, tööde üksikasjalik projekt valmib veebruaris, kirjutab Põhjarannik.
Kevadel algab Kohtla-Järve poolkoksimäe põlengu summutamine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõik sellel ebastabiilsel alal kavas olnud uuringud on tehtud ja tulemused teada, ütles keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist Raimo Jaaksoo. Nõlva stabiilsus osutus tema sõnul kardetust paremaks ning seda on võimalik laugemaks kujundada ja katta, ilma et selleks oleks vaja alla mingit tugiseina püstitada.
Geofüüsikaliste uuringute raames tehti kaks eraldi uuringut – seismiline ja elektromagnetiline. Nendega tehti kindlaks anomaalsed kohad, mis seejärel lahti kaevati. Tühimikke ei leitud, küll aga leiti sealt hõõguvat ja juba tuhaks põlenud materjali, märkis Jaaksoo.
Uuringud kinnitasid, et ministeeriumis algselt aluseks võetud kontseptsioon sel alal edasi toimetamiseks on põhjendatud, kuna lähtub Tartu ülikooli ja Saksamaa firma DMT GmbH ekspertide soovitusest takistada sel alal õhu juurepääs ja vajaduse korral pumbata kuumakolletesse jahutamiseks tuha ja vee segu.
Tihendamata põlengualale esialgu peale sõita ei tohi. Tõenäoliselt hakatakse seda tihendama raskustega, mis kraananoole otsas alla lastakse, rääkis Jaaksoo.
Mis ja kuidas sel alal täpselt toimuma hakkab, selgub siis, kui töövõtjal üksikasjalik projekt valmib, tähtaeg on 20. veebruar. Seejärel asutakse võimalikult kiiresti projektis ettenähtut teoks tegema.
Ida-Virumaal Kohtla-Järvel süttis mullu kevadel poolkoksimägi. Kevadel tekkis Eesti suurimale tuhamäele esimene põlengukraater. 186 meetri kõrguse ja 100 miljonit kantmeetrit tuhka mahutanud mägi põleb seest. Lisaks on mäe sisse tekkinud mõned päris sügavad augud, kus oli vahepeal ka leeke näha. Kui mäes leiduv aines süttib, kahaneb selle ruumala veelgi ja lõppkokkuvõttes tekivad varingud ning kraatrid.
Euroopa Liidu toel tegelevad mäe sulgemistöödega ehitusfirmad Merko ning Rand&Tuulberg.
Seni on Eestis süttinud mitte poolkoksi-, vaid aherainemäed – neile mägedele on ladestatud omal ajal põlevkivi kaevandamisest üle jäänud lubjakivi, mille sekka on jäänud paraku ka põlevkivi. Kukruse aherainemägi põles juba 1960. aastatel ja suitseb kohati praegugi.