/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2009/04/25/168799t1h915a.jpg)
Ajakirjanik Anvar Samosti sõnul on üllatav, et tänavuste lõpukirjandi teemade seas polnud ühtegi Eestiga seotud teemat. Tema sõnul võib selle taga olla poliitiline korrektsus, et mitte sundida vene koolide õpilastele võltspatriotismi peale.
Samost: miks polnud tänavu ühtegi isamaalist kirjanditeemat?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Siit on puudu mõni selline teema, mis oleks otseselt poliitiline või isamaaline. Kõik on väga üldised teemad, ükski neist ei seostu Eestiga,» kommenteeris ajakirjanik Anvar Samost Raadio 2 saates «Olukorrast riigis» selleaastaseid lõpukirjandi teemasid.
Ta tuletas meelde, et mullu oli näiteks sellised teemad nagu «Võrdsete võimaluste Eesti» ja «Eesti suurim turvalisusrisk on harimatus».
«Kas selle taga on teema koostajate kramplik poliitiline korrektsus, et mitte sundida vene keeles kirjandi kirjutajatele võltspatriotismi peale?» küsis ta retooriliselt.
Eesti teema näitaks vene õpilaste küpsust
Ajakirjaniku sõnul peaks järgmisel aastal olema ka selline variant, mis lubaks kirjutada isamaalisel teemal. «See oleks vene keeles kirjutajatele päris heaks võimaluseks oma küpsust näidata,» rõhutas ta.
Samosti arvates peaks olema kirjanditeemade seas teema, millest oleks võimalik aru saada, et tegu on Eesti küpsuskirjandi, mitte näiteks Läti või Colombia teemadega.
Teise ajakirjaniku Kalle Muuli sõnul võiks aga kindel teadmine, et alati on üks Eesti teema viia selleni, et mõnes koolis kirjutatakse õpetajate algatusel isamaaline kirjand ette valmis.
Kuna viimastel aastatel on alati olnud mõni meedia vastutuse teema, siis võib ka selle kirjandi Samotsi sõnul ette valmis kirjutada. «Ja siis pole suurt vahet, kas tuleb teema «Ajakirjanduse vabadus ja vastatus» või «Ajakirjandus peab ühiskonda parandama»,» leidis ta.