Vanglate juht politseid juhtima ei kipu

Priit Kama Foto: Mihkel Maripuu

Aasta algusest pealinna asemel Jõhvis vanglate osakonda juhtiv justiitsministeeriumi asekantsler Priit Kama tunnistab, et ainult osakonna kolimisest regiooni abistamiseks ei piisa.

Paari nädala eest rääkisid Murru vangla sulgemise järel vanglaametniku tööst lõplikult loobunud kaks meest Postimehele, milline nägi välja nende töörutiin suletud uste taga. Nad kurtsid, et valvureid jääb järjest vähemaks, et üks inimene peab ära tegema kahe-kolme inimese töö, et juhid ei vaevu alluvatega otse suhtlema, et autokraatne juhtimisstiil välistab kriitika. Neil teemadel arutles oma vaatepunktist vanglate osakonna juht Priit Kama (41), kes aasta algusest elab ja töötab Jõhvis.

Vanglate osakond on kuu aega Tallinna asemel Ida-Virumaal Jõhvis töötanud. Märkate juba vahet?

Regionaalpoliitilises mõttes on veel vara öelda, kuidas see käik end õigustab, aga loodan väga. Oleme saanud end rutiinsesse töökorda ja eks kasu on mõõdetav pikemaajaliselt. Kuid Viru vangla asutamine oli tööandjana ja ka riigi sisejulgeoleku loojana kindlasti suurem samm kui osakonna kolimine.

Olete ise veetnud aastate eest oma puhkuse vanglas. Saate selle jälgimiskogemuse järel tõesti öelda, et vangla keel pole vene keel?

Vangla ametlik keel pole ammu enam ka mitteametlikult vene keel. On aeg põhiseadusest tulenev riigikeele nõue pärast 20 aastat Nõukogude okupatsiooni lõppemist ka ellu viia. Inimene peab aru saama korraldusest, keda näiteks kriisiolukorras tulistada. Me ei saa teha valikuid. See, et enamik vangidest räägib emakeelena vene keelt, ei saa tähendada seda, et vanglatöö regulatsioon on venekeelne.

Mis järeldusi veel tegite? Olete jätkuvalt seda meelt, et valvur ei peaks vangiga suhtlema?

Ma ei ole sellist mõtet selles sõnastuses kunagi öelnud. Kui keegi seda väidab, siis ta valetab. Loomulikult oleme palju võtnud ette selleks, et poleks korruptiivseid suhteid, et ametnikud ei tooks vanglasse keelatud esemeid. Seda pole palju, aga me peame sellega tegelema.

See ei tähenda, et ametnikud on halvad, kuid vanglates käib palju muud rahvast, transporti. Oleme läinud pigem seda teed, et karistusalustega suhtlevad ühed ja samad ametnikud, neid ei muudeta pidevalt. Ka see võib tuua kaasa riske korruptiivseteks suheteks, aga seda tuleb ära hoida teiste vahenditega.

Ütlete, et inimene, vanglatöötaja, on kõige tähtsam. Samas on vanglate juhtkonnale tulev kriitika väga ühene – juhid oma kõrgustes ei kuula või ei kuule, suhtlus käib vaid e-posti teel ja ei teata midagi tegelikult elust vanglates.

Olen vilets e-kirjade kirjutaja, räägin inimestega suhteliselt palju. Muidugi mitte kõigi 1600 inimesega, kes meil on, aga oleme mõelnud, mida teha selleks, et veelgi paremini kõik toimiks. Valvuritega koostööks tegime valvurite nõukogu, kus on igast vanglast kaks kuni viis esindajat, kelle on valinud töötajad ise, keda nad kõige rohkem usaldavad enese eest seisma. Kindlasti ei ole see probleemiks, kui öeldakse välja oma arvamus, kriitika.

Käimas on uue politseijuhi otsingud ja ühe võimalusena on läbi käinud ka teie nimi, kuid seda pigem hirmuga, et kuidas nii autokraatse juhtimisstiiliga mees saaks hakkama 6000-pealise organisatsiooniga. Kas olete sellest kohast huvitatud?

Olen huviga lugenud kõike, mis sel teemal kirjutatakse, ja kui ajakirjanikud väidavad, et seda (Priit Kama kandidatuurist – toim) räägitakse, siis järelikult räägitakse. Aga kuna seisin hiljaaegu valitsuse ees, et põhjendada vanglate osakonna viimist Ida-Virumaale ja see nii ka otsustati, siis minu töö on praegu siin ja konkurssidel käimine oleks hetkel vale signaal. Olen seda ka oma inimestele öelnud.

Te ei kandideeri siis politsei- ja piirivalveameti uueks juhiks?

Olen inimestele, kes sellest juttu teevad, öelnud, et mul ei ole kunagi olnud kavas käimasoleval politsei- ja piirivalveameti  konkursil osaleda.