Päevatoimetaja:
Lomely Mäe

Raimu Hanson: maailm kirju täidab ajakirju

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tutulus
Tutulus Foto: TPM

Mis või kes on tutulus? Vastust teab see, kes on lehitsenud mõni päev tagasi ilmunud uue arheoloogiaajakirja Tutulus esimest numbrit, mis oli kaasas Horisondi jaanuarinumbriga.

Peatoimetaja, Tartu Ülikooli arheoloogiakabineti juhataja Heiki Valgu juhtkirja all selgitab akadeemik Valter Lang, et tutuluseks nimetatakse pronksist nööbi- või nupukujulist ehteketast, mille keskosa kerkib esile kooniliselt või nõelakujuliselt. «Tutulused olid mõeldud rõivaste ja vööde kaunistamiseks, kuid neid kasutati ka ratsavarustuse ehtimiseks,» lisab professor Lang.

Eesti ainus tutulus on leitud 1839. aastal Tuula külast Keila kihelkonnas ja kuulub akadeemiku sõnul Põhjala pronksiaja neljandasse perioodi ehk ajavahemikku 1100–900 eKr. Selle foto on siia võetud värskest ajakirjast.

Tagasi üles