/nginx/o/2014/04/17/2966970t1hb2f1.jpg)
/nginx/o/2012/05/25/1126976t1ha67c.jpg)
Esialgsetel andmetel suri Eestis mullu ebaloomulikul teel 623 inimest, kellest pea iga kolmas sooritas enesetapu.
Ebaloomulikul viisil surnutest kolmandik tegi enesetapu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enesetappude arv on üle-eelmise aastaga võrreldes siiski pisut vähenenud: kui 2011. aastal registreeriti 218, siis mullu 199 enesetappu.
Kõige enam enesetappe registreeriti möödunud aasta suvel: mais 19, juunis 22, juulis 24 ja augustis 20. Valitsuse ülevaate kohaselt vastab see viimase kolme aasta trendile, kus kõige enam enesetappe ongi olnud kevad- ja suvekuudel ehk augustis, juunis ja mais. Kõige vähem enesetappe oli nii mullu kui ka viimase kolme aasta kokkuvõttes veebruaris.
Kokku suri Eestis eelmisel aastal ebaloomulikul teel 623 inimest ehk 40 võrra vähem kui 2011. aastal. Neist 160 inimest suri narkootikumide üledoosi tõttu, 87 kaotas elu liikluses, 57 ründe tagajärjel ja 54 tules, 53 inimest uppus ning 13 hukkus tööõnnetuses. Üle-eelmise aastaga võrreldes on ainsana kasvanud narkosurmade arv, mis oli mullu Eesti kõigi aegade suurim.
Keskmiselt suri eelmisel aastal ebaloomulikul viisil 52 inimest kuus. Kõige traagilisemad kuud olid aprill ja juuli 61 hukkunuga, kõige vähem ehk 34 inimest sai surma mullu detsembris.