/nginx/o/2013/01/10/1519116t1hf945.jpg)
Õiguskantsler esitas riigikohtule taotluse tunnistada kehtetuks kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse paragrahv, mis välistab enne 2013. aastat lõppenud jälitusloa alusel tehtud jälitustoimingust teavitamise edasilükkamise osas korralise kohtuliku kontrolli.
Säte on põhiseadusega vastuolus, kuna õiguskord ei taga varasemalt tehtud jälitustoimingutest teavitamise suhtes tõhusat ja süsteemset järelevalvet.
Õiguskantsler Indrek Teder analüüsis põhiseaduslikkuse järelevalve korras puudutatud isiku jälitustoimingust teavitamise aluseid ja korda juba 2011. aastal ning jõudis seisukohale, et kriminaalmenetluse seadustik ja jälitustegevuse seaduse osad sätted on põhiseadusega vastuolus. Riigikogu nõustus õiguskantsleri ettepanekuga viia seadustes jälitustoimingust teavitamise ja selle edasilükkamise kontrolli regulatsioon põhiseadusega kooskõlla.
Selle aasta algusest hakkas kehtima jälitustoimingute uus kord, mis kohustab prokuratuuri, aasta möödumisel jälitustoimingu loa tähtaja lõppemisest, taotlema jälitustoimingust teavitamise edasilükkamiseks luba eeluurimiskohtunikult. Koos jälitustoimingute regulatsiooniga jõustus sellest aastast ka kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse säte, mille mõjul ei laiene eelkirjeldatud korraline kohtulik kontroll nendele jälitustoimingutest teavitamise edasilükkamise juhtudele, mil jälitustoimingu luba lõppes enne 2013. aastat.
Olles hinnanud tekkinud õiguslikku olukorda, leidis õiguskantsler, et riigikogu on täitnud tema ettepaneku vaid osaliselt ning et rakendussäte on vastuolus põhiseadusega osas, mis ei näe ette tõhusat ja süsteemset järelevalvet enne käesolevat aastat lõppenud jälitusloa alusel tehtud jälitustoimingust teavitamise edasilükkamise üle. «Faktiliselt võimaldab seadus jätta puudutatud isiku varasemalt lõppenud jälitusloa alusel tehtud jälitustoimingust üldse teavitamata ning kohus sõltumatu ja erapooletu hindajana ei kontrolli teavitamise edasilükkamise õiguspärasust,» selgitas Teder.
Õiguskantsleri hinnangul oleks seadusandja pidanud vastu võtma tõhusat ja süsteemset järelevalvet tagava üleminekuregulatsiooni enne 2013. aastat lõppenud jälituslubade alusel tehtud ning tõsiseid põhiõiguste riiveid kaasa toonud jälitustoimingust teavitamise edasilükkamise kohta.
Õiguskantsleri sõnul sekkub riik jälitustegevuse kui isikuandmete salajase kogumise, kasutamise ja säilitamisega inimese privaatsfääri ning võib sellega riivata mitmeid isiku põhiseadusega tagatud õigusi ja vabadusi. «Põhiseadusest tulenevalt on igaühel õigus seadustes sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes hoitavate andmetega. Puudutatud isiku teavitamisega tema õigusi riivavast ja salaja läbiviidud riigi toimingust, luuakse talle võimalus kasutada oma õiguste kaitseks vajalikke õiguskaitsevahendeid, näiteks pöörduda kohtusse, et kontrollida, kas tema õigusi ja vabadusi on rikutud jälitustoimingu tegemisel või jälitustoiminguga saadud teabe töötlemisel,» ütles ta. Lisades, et seetõttu on isiku teavitamine pärast teabele juurdepääsu piiramise vajaduse äralangemist ühtlasi ka oluline meede vältimaks jälitustoimingute põhjendamatut kasutamist. «Erapooletu ja sõltumatu kontroll on vajalik, kuna jälitustoimingust teavitamata jätmisega kaasneb isiku põhiõiguste jätkuv riive ning isiku eest varjatud teabekogumisega kaasneb avaliku võimu omavoli oht, mida tuleb tasakaalustada,» märkis õiguskantsler.