Laiskus, vaesus ja vanemate toe puudus

Kadrioru saksa gümnaasiumi 8. klassi poisid Mihkel Haava, Julius Hiie, Marko Laar ja Dan Siimson valmistuvad rajale minema. Foto: Mihkel Maripuu

«Mäletan Eesti vabariigi taasiseseisvumise algusaastaid, kui kõik õpilasel tulid kooli oma suuskadega. Siis aga koostati määrus, kus kirjas, et me ei tohi lastelt suuskade olemasolu nõuda, kui kodune majanduslik olukord ei võimalda nende ostmist. Pärast seda tuli suuskadega kooli vaid mõni üksik õpilane. Ise oleme sellised reeglid ja seadused teinud,» rääkis Saue gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Ester Legonkov.

Seitsmekümnendatel ja kaheksakümnendatel olnuks mõeldamatu, et laps tuleb suusaveerandil kooli suuskadeta.

Õige mees polnud seegi, kes pärast tundide lõppu ei rahmeldanud pimeduse saabumiseni kohalikul suusamäel või ei lihvinud selle ümbruses loogelnud murdmaarada. Koos poistega sportlikult aega veetvad tüdrukudki olid kodus kükitavatest mimmudest kõrgemas hinnas.