Säästuaeg jätab riigiametnikud 13. palgata

Nii mõnegi ametniku suvepuhkus oli eriti mõnus siis, kui selle eest topeltraha sai. Foto: Caro / Scanpix

Kuigi eksperdi hinnangul oli nn 13. palka omal ajal vaja vaid lihttöölistele, kes puhates kogu oma raha ära kulutasid ning tööle naastes söögirahata olid, maksti mitmetes riigiasutustes seda veel mullugi.

Avaliku teenistuse seadus lubab riigiametnikele maksta puhkusetoetust ja nii said mullu puhkama minnes lisapalka presidendi, õiguskantsleri ja riigikogu kantselei töötajad, kaitse-, põllumajanduse- ja keskkonnaministeeriumi ametnikud.

Kõige heldemad olid presidendi kantselei ja põllumajandusministeerium, kus puhkusetoetuseks maksti terve kuupalk. Riigikogu ja kaitseministeeriumi ametnikele maksti 80-protsendilist ning õiguskantsleri kantseleis 70-protsendilist puhkusetoetust.

Keskkonnaministeeriumis said vähemalt aasta tööl olnud ametnikud puhkama minnes poole kuupalga suurust lisatoetust.

Kaitseministeerium maksis tänavu ka

Tänavu maksti puhkusetoetust ainult kaitseministeeriumi töötajatele ning see summa oli 60 protsenti kogu palgast. Sedagi raha said ministeeriumi kinnitusel need, kes läksid puhkusele enne 16. märtsi. Kui palju neid ametnikke oli, ei õnnestunud Postimees.ee'l teada saada.

Tänapäeval pole 13. palka vaja

«Reaalne, sotsiaalsetest oludest tulenev vajadus 13. palga järele oli olemas ainult 90ndate alguses, kus lihttöö tegijad oma puhkusetasud enne puhkust kätte said, selle puhkuse ajal täiel määral ära kulutasid ja siis polnud puhkuselt naastes enam millegi eest süüa osta - siis  pidi tööandja neid üle selle perioodi aitama,» ütles personalifirma CVO Group juhatuse liige Agu Vahuri Postimees.ee'le.

Vajadus puhkusetoetuse järele oli tema sõnul olemas vaid enne sisulist kommertspanganduse teket, kui keegi peale ärijuhtimise magistrite polnud kuulnudki sõnasid krediitkaart ja arvelduskrediit. «Täna ja praegu sisuline vajadus 13. palga järele puudub,» lisas ta.

Seaduslik võimalus kõrvalehiilimiseks

Riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes hakati Vahuri hinnangul nn 13. palka maksma selleks, et vargsi ametlikult kehtestatud palgatasemetest mööda hiilida.

«Riigieelarvelistes asutustes on tavapäraselt palgafond suurem palgakulust ning on vaja olla juriidiliselt korrektne, leidmaks vahendeid palgafondi väljamaksmiseks,» selgitas ta.

Õige otsus liiga hilja

Vaadates tänast olukorda tööturul,  peab Vahuri puhkusetoetuse kaotamist õigeks otsuseks, kuigi seda tehti tema sõnul liiga hilja.

Tema hinnangul poleks lisatasu kaotamine eelmise aasta viimases kvartalis toonud kaasa ametnike lahkumise kasvu, sest tööjõu pakkumine ületas oluliselt nõudlust. «Seega on raha pool aastat sisuliselt «õhku makstud»,» leidis ta.

Omvalitsusametnikud kutsuvad üles raiskama

Riigiastuste 13. palgast veel suuremaks probleemiks peab ta aga seda, et mitmed sümboli tähendusega kohalike omavalitsuste ametnikud, nähes ette selle soodustuse kadumist, hakkasid otsima võimalust see palgalisa kohe täies ulatuses välja võtta.

«Näidates sellega üles hoolimatust riigi ja rahva suhtes ning lõhkudes ka teiste ametnike moraali,» toonitas ta.

Vahuri sõnul ei tule ka eraettevõttes põhiline kokkuhoid mitte ühe või teise palgakulu kärpest, vaid sellest, et hinnatakse töötajate igat sammu ja ettevõtte tegevus kohandatakse nii efektiivseks kui võimalik.

Aga end poliitilisteks liidriteks pidavad inimesed kipuvad personalifirma juhi hinnangul käituma hoopis vastupidi.

«Nagu teismelised poisikesed, kes ema kogutud talvevarusid sahvris hävitamas käivad, hoolimata sellest, mis homme toob ning seeläbi ka teisi ametnikke kutsuvad kulutama ja leidma olukordi, mis tagaks juriidiliselt korrektse võimaluse oma isikliku heaolu hetkeliseks parandamiseks,» tõi ta näite.

Vahuri lisas, et sellest on kodanikuna ja Eestist hooliva inimesena lihtsalt kahju.

13. palk paremini tööle ei pane

Vahuri sõnul on puhkusetoetuse maksmine harv nähtus ja seda tehakse riigiasutustes, kohalikes omavalitsustes ja mõnes suuremas ettevõttes, kus on tugev ametiühing.

Nendes ettevõtetes oli tööandjal kollektiivlepingu läbirääkimiste käigus odavam pakkuda 13. palka kui üldist palgatõusu teatud konkreetsel ajahetkel. «Hiljem pole olnud võimalik sellest lisatasust enam läbirääkimiste käigus loobuda,» tõdes ta.

Vahuri arvates puhkusetoetus paremini tööle ei motiveeri. Samas tagab see selle, et inimesed võtaksid puhkuse ja sellega kaasneva lisapalga välja enne töökohavahetust.

«Küll aga on 13. palgal demotiveeriv mõju, kui see kellegi isiklike soodustuste hulgast ära võetakse,» möönis ta.