Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Tööl käimiseks kasutab bussi vaid 18 protsenti inimestest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kuigi öisel Võru–Tallinn liinil Reolas peatust ette nähtud ei ole, peatas juht bussi, kuna mõistis, et inimene võib hädas olla. Foto on illustratiivne.
Kuigi öisel Võru–Tallinn liinil Reolas peatust ette nähtud ei ole, peatas juht bussi, kuna mõistis, et inimene võib hädas olla. Foto on illustratiivne. Foto: Sille Annuk / Postimees

Saar Polli värskest uuringust selgub, et vaid 18 protsenti inimestest käib tööl bussi või marsruuttaksoga. 30 protsenti käib tööl jala ning 69 protsenti mainib ühe vahendina autot.

Vaid 18 protsenti inimestest käib tööl bussi või marsruuttaksoga, 30 protsenti jala, 15 protsenti jalgrattaga, 12 protsenti töökoha poolt organiseeritud transpordiga, 3 protsenti rongiga ning 69 protsenti mainib ühe vahendina autot, selgub Saar Polli mullu tehtud uuringust.

Selle käigus küsitleti 1508 inimest asulatest, kus on olnud võimalik taotleda Euroopa Regionaalarengu Fondi toetust kohalike avalike teenuste arendamise meetmest – välja jäid Tallinn, Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve, Narva, Saue linn, Maardu linn ja Viimsi vald.

67 protsenti inimestest jõuab tööle vähemalt poole tunniga, 16 protsendil kulub selleks kuni tund, 12 protsendil veel kauem.

«Kogu uuritavast elanikkonnast kolmandik olid sellised leibkonnad, kus kõik töötavad inimesed töötasid oma kodu lähistel, kas samas asulas või kolme kilomeetri raadiuses,» rääkis Saar Polli sotsioloog Eve Telpt. «Keskustes oli selliseid leibkondasid üle poole.»

Väljaspool oma kodumaakonda töötavaid liikmeid leidub 30 protsendil töötavates leibkondades, sealhulgas 11 protsendil leibkondades käib keegi välismaal tööl.

«Kuna kõikidel leibkondadel ei ole ühistranspordiga kokkupuuteid, siis rahuloluhinnangutes ilmneb, et iga viies vastaja ei oska hinnata, kas on teenusega rahul või mitte,» tõi Telpt välja. Ühistranspordiga on rahul 47 protsenti vastanuist, 36 protsenti pole rahul või pole pigem rahul.

«Pigem öeldakse, et ühistransport on viimaste aastate jooksul halvenenud,» märkis Telpt.

Peamiseks rahuolematuse põhjuseks peetakse, et see ei vasta pere vajadustele, näiteks pole graafik sobiv, ühistransport ei sõida sinna, kuhu vaja ja sellega liiklemine võtab liiga kaua aega. Samuti ütles 19 protsenti, et peatus on liiga kaugel ja 12 protsenti, et ühistranspordiga liiklemine on kallim võrreldes muude transpordiliikidega.

Märksõnad

Tagasi üles