/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2013/01/04/1511378t1h8449.jpg)
Saar Polli värskest uuringust selgub, et inimeste hinnangul on kõige enam halvenenud sõiduteede, ühistranspordi ja eriarstiabi olukord.
Uuring: enim on halvenenud olukord sõiduteede, ühistranspordi ja eriarstiabiga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
24 protsenti inimestest leiab, et sõiduteede olukord on viimase viie aasta jooksul halvenenud, 23 protsenti toob välja, et olukord on halvenenud ka ühistranspordiga ning 21 protsenti mainib selles kontekstis eriarstiabi, selgub Saar Polli mullu läbiviidud uuringust.
Selle käigus küsitleti 1508 inimest asulatest, kus on olnud võimalik taotleda Euroopa Regionaalarengu Fondi toetust kohalike avalike teenuste arendamise meetmest – välja jäid Tallinn, Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve, Narva, Saue linn, Maardu linn ja Viimsi vald.
Küsimusele, millised on kolm valdkonda, kus olukord on viimase viie aasta jooksul paranenud, vastas 32 protsenti internet, 26 protsenti kergliiklusteed ja 22 protsenti tõi taas välja sõiduteed. Sotsioloog Andrus Saare sõnul on põhjus selles, et üle Eesti on teede olukord erinev.
Kui rääkida rahulolust, siis selgub, et inimesed on enim rahul tuletõrje ja päästeteenistuse kättesaadavusega.
64 protsenti inimestest leiab, et on rahul tuletõrje ja päästeenistuse kättesaadavusega. 62 protsenti on rahul politsei ja korrakaitse kättesaadavusega, 23 protsenti aga seda pole või pigem ei ole.
Kõige vähem ollakse rahul eriarstiabi kättesaadavusega. Koguni 51 protsenti vastunuist ütles, et pole rahul või pole pigem rahul. Suur rahulolematus valitseb just kaugtagamaal elavate inimeste seas, kelle vastav näitaja oli 52 protsenti, samas kui tööareaali keskustes elavatest inimestest polnud rahul 47 protsenti.
Tööjõuareaali keskus on inimeste igapäevaste pendelrändevoogude alusel selgelt eristuv keskus ehk omavalitsusüksus, kuhu mitmest ümberkaudsest omavalitsusest käib tööajal igapäevaselt vähemalt 15 protsenti elanikkonnast. Kaugtagamaana käsitletakse omavalitsusüksust, kust tööjõuareaali keskusesse käib tööajal igapäevaselt vähemalt 15 protsenti elanikkonnast.