/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2009/02/24/139085t1hacfd.jpg)
Kui UNICEF Eesti palus oma aastaprojektile «Koos laste heaks 2013» riigilt 37 662 eurot toetust, eraldati vaid 15 000 eurot. See halvab ja pidurdab organisatsiooni hinnangul nende tegevust suures osas.
Riik eraldas UNICEFi lasteprojektidele küsitust poole vähem raha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
UNICEFi esindaja Eestis Toomas Palu pöördus sotsiaalministeeriumi poole murega, et eelmisel aastal ei pidanud sotsiaalministeerium ja Hasartmängumaksu Nõukogu (HMN) nende aastaprojekti toetuse vääriliseks ja see halvas suures osas ja pidurdas nende tegevust.
Märgukirjas seisab, et 2013. aastaks esitati toetusetaotlus aastaprojektile «Koos laste heaks 2013», mis toetub «Laste ja perede arengukavale 2012-2020» ja oli koostatud arvestades reaalset olukorda.
UNICEFi esitatud aastatoetuse taotlus oli 37 662 eurot, millele lisandus omafinantseering. «Meie suureks kurvastuseks peeti vajalikuks ja eraldati meie tegevuseks vaid 15 000 eurot,» seisab pöördumises.
«Tahtamatult tekib küsimus, kas otsustaja on piisava põhjalikkusega analüüsinud meie aastaprojekti, et seesuguse drastilise vähendamisega tekkis olukord, kus väga suur osa olulistest tegevustest ei saa teoks,» kritiseerib Palu.
Sotsiaalministeeriumi kantsler Marelle Erlenheim seletas Postimehele, et toetussummad sõltuvad eeskätt hasartmängu maksust tulenevate vahendite suurusest.
«Vaatamata 2013. aastaks kavandatava hasartmängumaksu laekumise mõningasele tõusule väheneb sotsiaalministeeriumi kaudu esitavate projektide rahastamisvõimalus 2013. aastal ligikaudu 400 000 euro võrra, kuna sel aastal ei ole kasutada eelmisest aastast ületoodavate vahendite jääki,» selgitas kantsler.
«Raha jagamise otsuste tegemine on väga keeruline, sest taotlejate arv kasvab aasta-aastalt ning nende hulgas on palju väga häid algatusi,» rääkis Erlenheim. «Eriti on see ilmne sotsiaalvaldkonnas, kus MTÜde arv, kes tegelevad nii oluliste gruppidega nagu lapsed, pered, varjupaigad, eakad, puuetega inimesed, on üle kolmesaja.»
Ta rõhutas, et jagatava raha hulk on piiratud, mistõttu tuleb teha väga raskeid otsuseid. Seetõttu lähtutakse hindamisel tegevuste sisukusest ja suunatusest otse sihtgrupile.
«Lisaks juba valdkonnas pikka aega tegutsenud ühendustele nagu seda on UNICEF, on oluline anda võimalus uutele algatustele,» märkis Erlenheim.
Erlenheim seletas, et võrreldes 2012. aastaga vähenes tõepoolest mõne organisatsiooni HMN vahenditest antav aastatoetus, kuid laste- ja perede valdkonna rahastus tervikuna ei ole eelnevate aastate lõikes vähenenud – aastal 2010 eraldati HMNist laste ja perede valdkonna projektide toetuseks 442 716 eurot, 2011. aastal 691 137 eurot, 2012. aastal 713 883 eurot.
«Kuna lisaks ühekordsele aastataotlusele on võimalus esitada HMN toetuse saamiseks igakuiselt taotlusi väikeprojektidele, saab 2013. aasta toetussummadele tervikuna otsa vaadata aasta lõpus, kui on teada ka väikeprojektidele eraldatud summad,» lisas ta.
Kantsleri hinnangul toob organisatsioonide pöördumine esile tegeliku ja oluliselt laiema küsimuse vabaühenduste rahastamisest tervikuna, sest MTÜd saavad taotleda fondidest rahastust projektidele, ent mitte tegevuskuludele.
Siseministeeriumi juhtimisel on lõpusirgele jõudmas arutelud kodanikeühenduste rahastamise osas ja valmimas on juhendmaterjal avalikus sektoris kasutatava rahastamispraktikate ühtlustamiseks.
Samuti plaanib sotsiaalministeerium veebruari alguses korraldada teabepäeva, kus tutvustatakse hasartmängumaksust rahastavate projektidega seonduvat.