PPA «korrastab» töötajate palku

PPA lubab: sissetulek ei vähene kellelgi. Illustratsioon: graafika: Silver Alt

Eesti suurima isikkoosseisuga organisatsiooni uus palgasüsteem inimeste sissetulekuid ei vähenda.

Tänavuseks töötasude suurendamiseks seitse miljonit eurot juurde saanud politsei- ja piirivalveamet (PPA) lubab, et töötajate seas levivad kahtlused, nagu vähendaks uus palgasüsteem neist mitme sissetulekut, on alusetud.

«Ei, mitte kellegi palka ei vähendata,» kinnitab PPA politseikolonelist personalijuht Erki Nelis.

Amet lubab, et sõna «palk» taga ei ole siin keerulist sõnade mängu. Sellist, mille tulemusena kasvab küll inimeste palk, kuid igakuine tegelik sissetulek muude lisatasude kadudes lõpuks hoopis kahaneb.

See on olukord, mida mõnigi tavatöötaja PPAs praegu kardab ja mille suhtes pole neil selgust ega kindlust enne tänavust esimest palgapäeva 7. veebruaril. See on päev, mis peaks Eesti suurima isikkoosseisuga organisatsioonis tekkinud kahtlused kummutama või siis kinnitama.

Selleks aastaks sai PPA personalikuludeks riigilt juurde seitse miljonit eurot. See tähendab avalikus sektoris suurimat, kuueprotsendilist tõusu. Samas ei tähenda see jälle, et kõiki ametnikke ootab ees nii suur palgatõus. Vastupidi: umbes 1400 töötajat organisatsiooni enam kui 5500 inimesest jääbki senisele palgale, ent enamikul palgalistest peaks iga kuu siiski midagi pangaarvele juurde tulema.

Personalijuht Nelise sõnul on vale nimetada uut korda palgatõusuks. «Õigem on siin rääkida palkade korrastamisest, mitte otseselt palgatõusust,» ütleb ta.

Nelise sõnul kehtestati uue palgasüsteemiga igale tööle kindel miinimumpalk. Selle eesmärk oli likvideerida erinevused sama keerukusastmega tööd tegevate politseiametnike palkade vahel.

«Sissetulek suureneb kõigil neil, kelle senine palk jääb allapoole uues palgasüsteemis tema ametikohale ette nähtud miinimumi,» lubab ta.

Piltlikustades võis siiani PPAs kohata ühte tööd tegevaid ametnikke, kelle palgaerinevus võis olla isegi kuni mitusada eurot. Seda seetõttu, et need inimesed olid riigitööle tulnud lihtsalt eri ajal ja tingimustel. Nüüd peaks sellised erinevused kaduma.

Näiteks piirkonnapolitseiniku miinimumpalk saab uue palgasüsteemi järgi olema 855 eurot. Suurimateks võitjateks peaks selle süsteemiga osutuma piirivalvurid. Samuti Lääne prefektuur, kus ajalooliselt on olnud väiksemad töötasud kui muudes piirkondades.

Lisaks palgaastmete ühtlustamisele ootab sissetuleku suurenemine umbes 25 euro võrra kõiki ohtlikku tööd tegevaid politseinikke. See on n-ö boonus suurema riskiga töö eest ja puudutab kõige enam patrullpolitseinikke.

Nelise sõnul ei tähenda tänavune palgatõus, et PPA töötajad oleks sellega automaatselt ühiskonnas konkurentsivõimelist sissetulekut saavad ametnikud. Kaugel sellest.

Järgmiseks aastaks loodetakse taas personalikuludeks raha juurde saada. «Arvutused näitavad, et turuolukorrale vastavate palkade maksmiseks vajaksime juurde ligikaudu 28 miljonit eurot,» märgib personalijuht.

Praeguseks detailideni lahti võetud ja läbi vaieldud uus palgasüsteem on Nelise jaoks tõestanud, kuivõrd suur võib olla ühe pealtnäha väikese lisarahastamise mõju kogu organsatsioonile. Ta toob näite: kui suurendada ühe tööliini kuutasu kaks eurot inimese kohta, tähendab see PPA-le aastas umbes 200 000-eurost kulu.

Nelise kinnitusel ameti juhtkonnast uue palgasüsteemiga kellegi palk ei tõuse.