/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2009/04/24/168339t1hf5f2.jpg)
Tuntud kirjanik ja aastaid õpetajana töötanud Aidi Vallik soovitab koolilõpetajatel rahulikult enne kirjutama asumist tund aega mõelda ja mitte tõtata esimesena silma jäänud teemal kohe kirjutama.
Õpetajast kirjanik jagab näpunäiteid kirjandikirjutajatele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Aeg, mis kulub kirjandi kavandamisele, on äärmiselt mõistlikult kulutatud aeg. Seda etappi ei tohiks alahinnata,» pani kirjanik Aidi Vallik homsetele küpsuskirjandi tegijatele südamele.
Tema sõnul tuletas ta seda koolis õpetajana töötades ka oma õpilastele meelde, et esimene tund aega ja veidi rohkem võiks pühenduda kirjandi eeltööle, teema läbimõtlemisele.
Mõtle tunnikese
«Olen näinud palju selliseid juhtumeid, kus suure hurraaga tulevad pähe esimesed mõtted, kohe hakatakse kirjutama n-ö kõige sobivamana tundunud teemal ja pärast tuleb välja, et sel teemal polegi eriti midagi öelda,» selgitas Vallik.
Tema sõnul annab seda vältida, kui alguses võtta kas või mitu eri teemat läbi, sealjuures mõeldes, kas on piisavalt palju öelda, et saaks kirjandi mahu täis.
Teemast ei saada aru
Kirjaniku sõnul juhtub tihti, et valitakse teema, millest ei saada aru, kuid seda aitab samuti vältida eelnev töö kavandamine.
«Mina oma õpilastele soovitasin alati kirjanditeema enda jaoks küsimuse vormi panna ja vormistada teema põhjal kogu selle sisu hõlmav küsimus,» andis ta näpunäite. Kui kirjandi lõpuks on kirjutaja suutnud sellele ära vastata, siis on ta ka püsinud teemas ja selle õigesti lahendanud.
Osa n-ö teemast möödakirjutamisi on Valliku sõnul tulnud sellest, et kirjutajad pole teemast puuduliku sõnavara tõttu aru saanud. Vallik tuletas meelde aastatetagust teemat «Aukartus elu ees», mis osutus tema sõnul tohutuks komistuskiviks.
«See oli lihtsalt uskumatu, kui paljud abituriendid ei teadnud, mida see sõna tähendab,» meenutas ta. Enamik toonaseid kirjutajaid tõlgendas seda lihtsalt hirmuna ja kirjutas kõigist neist õudustest, mis neid elus ees ootab - alates koolilõpetamisest ja lõpetades kõikide teiste vastutusrikaste sammudega, mis elus tuleb astuda ja kus on võimalik läbi põruda.
ÕSist uusi sõnu ära otsi
Valliku sõnul jääb koolilõpetajate sõnavara vähese lugemuse tõttu aina ahtamaks ja seetõttu väheneb ka nende eneseväljendusoskus. Samas ei soovitanud ta hakata õigekeelsussõnaraamatust sünonüüme otsima.
«Väga raske on kasutada sulle tunnetuslikult võõraid sõnu,» põhjendas ta. Vallik selgitas, et sageli peavad eesti keeles teatud sõnad esinema koos kindlate kaassõnadega või kindlate määrsõnadega verbid nõuavad kindlas käändes sõnu.
«Kui ei ole harjunud neid sõnu kasutama, siis hakatakse eksima muude detailide vastu, näiteks aetakse väljendid segi,» lausus ta.
Jälgida tuleks lõigu pikkust
Ta soovitas kirjandikirjutajatel lõigustruktuuri ja mõttearenduse loogikat silmas pidada. Valliku sõnul ongi halvas mõttes silma jäänud, et lõigustruktuuriga ei saada hakkama.
«Kiputakse ära unustama, et üks lõik on ühe mõtte ammendav arendus,» rääkis ta. Kui lõik on lühem kui kolm lauset, siis soovitas ta kriitiliselt järele mõelda, kuna tõenäoliselt on midagi jäänud edasi arendamata. «Kui lõik on pikem kui 10 lauset, siis tuleb hakata kahtlustama, et äkki ma tegelen mingi uue mõtte arendamisega,» lisas ta.
Küsimusele, millised võiksid olla tänavused kirjanditeemad, pakkus Vallik, et kuna tänavu on kahed valimised, siis sellest lähtuvalt võivad tulla mõned poliitikateemad, midagi Euroopa Liidu ja majanduskriisi kohta. Midagi täpsemat pole aga kindlasti võimalik ennustada.
Tänavu kirjutavad eesti ja vene koolid samadel teemadel ja kõik teemad on varustatud selgitava ülesandega. Tänavused kirjanditeemad loetakse ette homme kell 10 raadioeetris.