Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Andmekaitse: Tallinn kiirustas liialt ühistranspordi piletisüsteemiga

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Sellest aastast võivad tallinlased ühiskaardi valideerimisel ühistranspordis tasuta sõita.
Sellest aastast võivad tallinlased ühiskaardi valideerimisel ühistranspordis tasuta sõita. Foto: Mihkel Maripuu

Andmekaitse inspektsionni (AKI) hinnangul kiirustas Tallinn liialt ühistranspordi piletisüsteemiga ning seetõttu peab praegu lahendama küsimusi, mida seaduse kohaselt kuuluvad lahendamisele andmekogu asutamiskavatsuse etapis.

«Seaduse kohasel peavad riigi- ja omavalitsusasutused oma andmekogude asutamiskavatsuse ja kasutuselevõtmise kooskõlastama,» selgitas AKI järelevalvedirektor Kaja Puusepp BNSile. «Selle käigus saab välja filtreerida puudusi, sealhulgas andmete ülemäärast kogumist, ebaturvalist hoidmist ning liiga pikki säilitamistähtaegu.»

Praegu on Puusepa sõnul tegemist olukorraga, kus infosüsteem ei vasta isikuandmete kaitse seaduse ja avaliku teabe seaduse nõuetele. Inspektsioonis on käimas kaks eraldi menetlust - esiteks Tallinna piletimüügisüsteemi andmekogu kooskõlastamine ja teiseks avalikkuse ette jõudnud turvaintsidentide põhjal avatud järelevalvemenetlus.

Uus piletisüsteemi andmekogu võeti reaalselt kasutusele juba mullu 21. septembril, kuid asutamiskavatsuse kooskõlastamise materjal laekus AKI andmetel alles mullu 19. novembril. AKI ning küberturbe eest vastutav Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) tegid esitatud materjalide kohta märkusi.

«AKI ning RIA on Tallinna transpordiametiga kolm korda konsultatsioonideks kohtunud, sealhulgas juba enne andmekogu kasutusele võtmist mullu augustis. Transpordiamet nõustus, et transpordistatistikaks ei ole vaja isikustatud andmeid kasutada ning et kõiki kogutud andmeid ei pea 7 aastat säilitama,» rääkis Puusepp.

Tallinna transpordiamet pidi esmaspäevaks andmekogu kooskõlastamise materjali uuendama ning see on Puusepa sõnul ka tehtud. «Andmekogu kooskõlastavad asutused tutvuvad nendega ja annavad oma hinnangu,» kinnitas Puusepp.

Turvaintsidentide tõttu algatatud AKI järelevalves oli selgituste andmise tähtaeg samuti esmaspäev. «Vastused ei ole meieni veel jõudnud,» nentis Puusepp teisipäeval. «Kui oleme vajalikud selgitused saanud, siis analüüsime neid koos andmekogu kooskõlastuseks esitatud materjalidega, et saada põhjalikumalt aru infosüsteemi toimimisest ja võimalikest vigadest. Vajadusel teeme puuduste kõrvaldamiseks ettepanekuid või ettekirjutusi.»

Puusepp nentis, et kõigi nende probleemidega ei peaks praegu tegelema, kui infosüsteemi poleks kasutusele võetud liigselt kiirustades. «Seetõttu peame praegu lahendama küsimusi, mida seaduse kohaselt kuuluvad lahendamisele andmekogu asutamiskavatsuse etapis.»

Samas kinnitas Puusepp, et õnneks ei ole andmekogu tundlikuma osa suhtes lekkeohtu olnud. Tundlikeks andmeiks peab AKI inimeste seostamist sõidusoodustusalustega, näiteks puudega laps, raske puudega täiskasvanu ja muu sarnane.

Tagasi üles