/nginx/o/2013/07/05/1875308t1h1e50.jpg)
/nginx/o/2013/01/22/1534476t1hc802.jpg)
Tallinnas õppiva Venemaa kodanikuaktivisti sõnul on aastal 2013 Venemaa poliitikaelu põhiküsimus, keda sealsetest võimukriitikutest tänavu kinni pannakse ja kel õnnestub vabadusse jääda.
Vene opositsioon on surutud kaitseseisundisse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Moskvalanna Anastassia Rõbatšenko (21) õpib läinud sügisest Tallinna Tehnikaülikoolis inglise keeles rahvusvahelisi suhteid ja loodab saada aasta lõpul bakalaureuseks. Neiu on üks süüdistatav Venemaa poliitilise maiguga nn Bolotnaja väljaku kriminaalasjas, mis käsitleb mullu 6. mail Moskvas toimunud opositsiooni meeleavaldusel toimunud kokkupõrkeid võimuesindajatega.
Anastassiale heidetakse ette massilistes korratustes osalemist, mille eest teda võib süüdimõistmisel oodata Venemaal kolme kuni kaheksa aastane vanglakaristus. Mullu 11. oktoobril kuulutas uurimiskomitee ta föderaalselt tagaotsitavaks. See tähendab, et praegu Venemaale naasmise korral võib teda oodata eeluurimisvangla - osa paarikümnest süüalusest on praegu vahistatud, mõnelt on võetud allkiri elukohast lahkumise keelu kohta. Ühe kohta, kes end kõiges süüdi tunnistas, on olemas kohtuotsus - 4,5 aastat vanglat.
Anastassia Rõbatšenko on opositsiooniliikumise «Solidaarsus» aktivist ja mullu tegutses ta selle ühenduse Moskva osakonna pressisekretärina. 2008. aastal loodud «Solidaarsus» paigutub Venemaa opositsiooni kaardil lääne mõistes demokraatlikku tiiba ning selle tuntumad nimed on kunagine asepeaminister Boriss Nemtsov ja male eksmaailmameister Garri Kasparov. Mõlemad mehed on viimastel aastatel ka korduvalt Eestit külastanud.
Erinevalt mõnest muust Venemaalt Eestisse jõudnud võimukriitikust ei ole Anastassia Rõbatšenko palunud siin poliitilist varjupaika. Venemaal samas leidub küllaldaselt neid, kes loevad teda pagulaseks, ning seepärast on ta isegi oma Twitteri konto andmeisse kirjutanud, et tuli Tallinna vaid ajutiselt, eesmärgiga õppida. Samas ütleb Rõbatšenko Postimehele, et ei välista ka varjupaigataotluse esitamist, kui teda peaks hakatama Venemaa poolt rahvusvaheliselt taga otsitama.
Üks «Bolotnaja» kaasusega seotud opositsionäär Aleksandr Dolmatov sooritas jaanuaris Hollandis enesetapu, kui talle otsustati seal poliitilist varjupaika mitte anda. Juhtumi kohta on esitatud Hollandi parlamendis arupärimised ja Hollandi justiitsministeerium on lubanud BBC andmeil teostada sisejuurdluse.
Üks tuntumaid Vene vabaühendusi «Memoriaal», mille esimeseks juhiks oli akadeemik Andrei Sahharov, tegi juba mullu juulis avalduse, et peab 6. mai meeleavaldusel osalenute jälitamist poliitiliseks ning organisatsioon loeb selles asjas türmi heidetud aktiviste poliitvangideks.
Usutluses räägib Rõbatšenko, kuidas pärast 6. mai meeleavaldust tuldi teda kinni võtma otse kohvikust, kus neiu rahulikult istus. Neiule määrati kohtu poolt viis ööpäeva haldusaresti. Seejärel läks Anastassia «põranda alla» ja advokaat soovitas tal ära sõita.
Usutlust loe tänasest Postimehest.