Turg ei suuda elanikkonna kõigi rühmade vajadusi rahuldada ning seetõttu peab eluasemevaldkonda toetama ja reguleerima riiklikult, rõhutas abilinnapea Eha Võrk elamumajanduskonverentsil peetud ettekandes.
Abilinnapea kaitses munitsipaalelamute rajamist
Võrk nentis, et üha enam on vaesemate perede juurdepääs eluasemele halvenenud, suurenenud on väljatõstmisohus olevate inimeste ja kodutute arv.
Võrk lisas, et seaduse järgi peab kohalik omavalitsus lahendama nende elanike eluasemeprobleemid, kes ei ole ise võimelised endale eluaset tagama. «Selleks peab omavalitsus munitsipaaleluasemefondi arendama.»
Abilinnapea sõnul kuulub Tallinnas avalikule sektorile vaid umbes kolm protsenti elamufondist, samas kui paljudes arenenud riikides on avalikule sektorile kuuluva elamufondi osatähtsus 15-20 protsenti. «Seega ei ole munitsipaalelamufondi loomises midagi taunitavat, see on igas arenenud linnas enesestmõistetav nähtus,» rõhutas Võrk.
Ta tõi näiteks, et London käivitas hiljaaegu uue elamuehitusprogrammi aastateks 2008-2011, sealne valitsus toetab linna elamuehitusprogrammi miljardi naelaga aastas. Madrid plaanib investeerida elamumajandusse järgmise nelja aasta jooksul 1,8 miljardit eurot. Helsingi linnal on 41500 üürikorterit, Tallinnal aga vaid 3800 üürikorterit.
Võrk viitas poliitikauuringute keskuse Praxis 2003. aastal tehtud uurimusele, milles teadvustatakse vajadust tervikliku eluasemepoliitika ning riigi ja kohalike omavalitsuste senisest ulatuslikuma sekkumise järele. Ligi kolmandik Eesti leibkondadest elab kehvades või nende vajadustele mittekohastes eluruumides.
«Noortel, paljulapselistel peredel, üksikutel vanuritel ja alla keskmise sissetulekuga perekondadel ei ole võimalik eluaset soetada,» nentis Võrk. «Kui selle probleemi lahendamiseks meetmeid kasutusele ei võeta, siis võib see muutuda mitmete sotsiaalsete ja demograafiliste probleemide allikaks.»
V Balti Elamumajanduse konverents toimus eile Eesti Korteriühistute Liidu korraldusel.