Söödi pärandist elab rahvas tänini

Karl Eduard Sööt 1922. aastal Postimehe toimetuses. Foto: Rahvusarhiiv

Karl Eduard Söödi 60. sünnipäeva puhul avaldas aktiivne ühiskonnategelane Anton Jürgenstein 1922. aasta jõulukuu Postimehes oma arvamuse juubilari kohta: «Tema on oma unistava luule kõrval niisugune praktiline elu- ja töömees, nagu meil neid teisi naljalt ei ole.»

Ja 15 aastat hiljem, Karl Eduard Söödi 75. sünnipäeva puhul arutles Jaan Tõnisson, et luuletaja on ju enamasti eluvõõras või argipäeva asjus saamatu, kuid Sööt küll pole selline luuletaja. Temas on harukordne anne ja oskus ka majanduslikul alal.

Nimelt onult saadud päranduse ja oma säästudega ning sõprade toetusel avas Sööt 1895. aasta suvel Suurturu (Raekoja plats) 17 oma iseseisva väikese trükikoja ja raamatukaupluse. Seal sai ta ära kasutada ajalehe Olevik toimetuses saadud (1886–1893) arvepidaja ja ärijuhi kogemusi.