/nginx/o/2012/12/20/1494460t1he984.jpg)
/nginx/o/2011/11/24/850964t1h2d05.jpg)
Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) esimehe kohale kandideeriv ametiühingujuht Peep Peterson leiab, et suurendada tuleks ametiühingute rolli majanduse ja ühiskonna eestvedajatena.
Peterson: ametiühingud peaksid suurendama oma rolli majanduse edendamisel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peterson leiab oma valimisprogrammis, et töötajate parimaks esindamiseks ei piisa enam vanade reeglite kaitsmisest. «Vajame juba praegu uusi ja kaasaegsemaid reegleid koolituse, töötajate liikumise, töötajate ekspertteadmiste rakendamise osas. See tähendab uute õiguste läbirääkimist poliitikute ja tööandjatega ja uute struktuuride loomist,» kirjutab ta.
Peterson märkis, et ametiühingute sõlmitavad kollektiivlepingud riigi- ja sektoritasandil saavad veelgi enam olla majandusarengu mootoriks, arvestades seejuures nii töötajate kui tööandjate uuenenud vajadustega.
Samuti leiab ta, et ametiühingud peaksid esinema avalikkuses regulaarsete majanduskommentaaride ja heatahtlike ekspertiisidega otse või kaude tööelu puudutavates küsimustes. «Peame ühiskonnale eeskuju näitama ka ekspertide kaasamise ja visioonäärsete seisukohtade võimendamise teel. Ametiühingud saavad ja oskavad olla majanduse ja ühiskonna eestvedajad.»
Lähiaastatel peab liit Petersoni hinnangul uuendama nii oma mainet kui struktuuri ja võtma kasutusele parima praktika, mida maailma ametiühingutest leida.
«Olen veendunud, et töötajate praktiline toetamine ja nende peamiste huvide realiseerimine toimub sektorites. Just haruliidud on koht investeeringuteks nii inimkapitali, raha kui struktuurimuutuste mõttes. Õitsvad – majanduslikult ja identiteediliselt tugevad haruliidud on parimad partnerid heade kollektiivlepingute initsieerimisel ja liikmetele vajalike lisateenuste juurutamisel.»
Ametiühingute keskliit peab Petersoni sõnul oma rolli täpsemalt määratlema – tegu on ühelt poolt ametiühingute esindusorganisatsiooniga valitsuse, tööandjate ja ühiskonna ees, teisalt aga ametiühingute koostööplatvormiga, kus peavad saama väljundi liitude algatused koos tegutsemiseks.
Lisaks leiab Peterson, et kõigist muutustest kõige olulisem on koolituskeskuse rajamine, mis esialgu töötaks ilma spetsiaalsete ruumideta.
«Koolituskeskuse ülesanne on tagada, et kogemused liiguksid haruliitude vahel ning et nii usaldusisikud kui haruliitude töötajad saaksid süsteemset uut teadmist ühiskonnas toimuva kohta.»
Koolituskeskust peaks juhtima liitude esindajaist koosnev kogu, mis igaaastaselt uuendab õppeprogramme ja valib igale teemale sobivaimad lektorid.