Päevatoimetaja:
Margus Martin

Idee: roolijoodik saab auto kätte pärast kainenemist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pilt on illustratiivne.
Pilt on illustratiivne. Foto: Tiina Kõrtsini / Õhtuleht

Liiklusolukorda arutanud riigikogu õiguskomisjonis kõlas täna ettepanek anda purjuspäi politseile vahele jäänud roolijoodikule auto kätte alles pärast seda, kui ta on end kaineks maganud.


Liiklusjurist Indrek Sirgi sõnul tuleks joobes juhi puhul igal juhul rakendada kinnipidamist kuni kainenemiseni, sest lootus, et ta pärast politsei protokolli rooli ei istu, on kaduvväike.

Tänasel riigikogu õiguskomisjoni avalikul istungil rääkinud Sirk pakkus välja, et kainestus- või arestimajades võiks olla alkomeetrid ning sinna kainenema viidud juht saaks näiteks iga poole tunni tagant kontrollida, kas ta on juba nii kaine, et võib taas rooli istuda.

Seda ettepanekut toetas ka maanteeameti peadirektori asetäitja Villu Vane, kes hiljem kinnitas Postimees.ee'le, et selle ettepaneku elluviimiseks on vaja muuta seadust.

Istungil tõdeti, et täna on tegelikult olukord, kus politseinik peaks jääma auto juurde seniks, kuni selle juht kaineks saab.

Vane sõnul ei jäta nii mõnegi prefektuuri politseinikud juba täna roolijoodikut autojuhiga metsa vahele, vaid viivad ta kainenema, ning politseinik sõidab ise roolijoodiku autoga ära.

Sirgi sõnul rikuvad politseinikud seda tehes seadust, sest sõidukit võib juhtida vaid omaniku volitatud isik.

Liikluspolitsei juht Alo Kirsimäe tuletas meelde hiljutist juhtumit, kus kaupa täis haagisega veoki roolist tabati enam kui kolmepromillises joobes juht. Tema sõnul tekib küsimus, kes julgeb sellise hinnalise koormaga sõita ning kes vastutab, kui midagi peaks sõiduki või seal olnud kaubaga juhtuma, kui seda juhib keegi teine.

Istungil leiti, et selle ettepaneku puhul võib tekkida probleem, et kuhu roolijoodiku sõiduk kainenemise ajaks panna, kuna paljude prefektuuride juures pole selleks ruumi.

Kui viia sõiduk tasulisse parklasse, siis võib tekkida probleem arve maksmisega. Näiteks võib kaineks saanud juht öelda, et tema seda arvet ei maksa, kuna oleks võib-olla sõbra autole järgi kutsunud.

Kirsimäe hinnangul aitaks olukorda Eesti liikluses parandada kindlasti see, kui «lahutada alkohol bensiinist» ehk lõpetada alkohoolsete jookide müük bensiinijaamades.

Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Priit Heinsoo aga pakkus välja hakata roolijoodikuid karistama ühiskondlikult kasuliku tööga, kus nad peaksid haiglas hooldama rasketes traumades viga saanud inimesi.

«See on teatud mõttes šokiteraapia, et inimene mõtleks ja analüüsiks oma tegevust,» põhjendas ta ja lisas, et sama praktika on kasutusel mitmel pool Euroopas.

Tagasi üles