/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2013/01/18/1529650t1ha981.jpg)
Esialgu ei hakka Tallinna transpordiamet statistikat liiklusvoogude kohta ühistranspordis veel tegema, vaid ootab, kuni elanikud on tasuta ühistranspordiga harjunud ning ühiskaart täismahus töötab.
Enne ühistranspordi analüüsi peavad inimesed uut kaarti kasutama harjuma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uue ühiskaardi sisseviimise üks eesmärke oli hakata analüüsima ühistranspordis sõitjate liiklusvoogude, kuid seda hakatakse tegema alles mõne kuu pärast. «Kõigepealt peab olukord ühistranspordis pärast tasuta sõidu algust stabiliseeruma, et oleks paika loksunud, kes otsustab ühistranspordi kasuks jäädavalt, kes proovib esimesi päevi, kes otsustab hiljem ühistranspordi kasuks. Siin on ka rahval vaja natuke harjumismomenti,» ütles transpordiameti juhataja Andres Harjo.
Lisaks oodatakse ära aeg, mil lõpeb ID-piletite kasutus. «Praegu on veel suur hulk inimesi, kes sõidavad ID-piletiga, nende osas jääb info puudulikuks ja poolikut informatsiooni koguma hakata on ainult ajakulu,» põhjendas Harjo. ID-piletid kehtivad märtsi lõpuni ning seejärel on õigus ühissõidukites sõita vaid validaatoritega registreeritavate kaartidega.
«Me ei saa otsustada liinivõrgu muudatusi, kui näeme, et sõiduandmeid on 30-40 protsendi ulatuses,» põhjendas Harjo. «Enne peame olema kindlad, et muudatus on suurema osa reisijate huvides.»
Siis hakatakse analüüsima, kust kuhu ja kui palju inimesi sõidab ehk transporditsoonide vahelisi seoseid. «Milliste liinide vahel toimub vilgas liikumine, milliste vahel vähem – sealt peaks hakkama välja joonistuma see, millise efektiivsusega Tallinna liinivõrk töötab ja kas vaja kuskil muudatusi.»
«Näiteks, kui tekib väga tõsine korrespondents kahe punkti vahel ja täna saab nende vahel sõita ainult ümberistumisega, tuleb järelikult hakata mõtlema otseliini peale,» lausus Harjo.
Transpordiameti juht rõhutas, et sellist analüüsi tehakse statistiliste valemite abil. «Seda ei tee inimene, vaid see tulemus saadakse andmeanalüüsi kaudu algoritmide abil. Meie hakkame arvuti poolt juba töödeldud informatsiooni saama,» rääkis Harjo.
«Kõigepealt tahaks kasutusintensiivsuse ära näha. Täna vaadates, et kuigi suurem osa reisijaid juba sõite registreerib, on just õpilaste hulgas palju neid, kes seda ei tee. Katsume kõigepealt harjumuse sisse saada, siis hakkame tulemustest rääkima.»
Vaatlused busside täituvuse kohta
Esialgu hakatakse tegema hoopis vaatlusi busside täituvuse kohta. Selle abil saadakse samuti infot, kui palju on ühistranspordi kasutajaid juurde tulnud.
«Vaatlus käib kaht moodi. On umbes 30 bussi, mis hakkavad mööda liine käima. Need on varustatud sõitjaloendussüsteemidega, mis loendavad, kui palju sõitjaid peatustes siseneb ja palju väljub. Andmeid kokku pannes saadakse nende abil liinide profiilid,» selgitas Harjo.
Lisaks tehakse tema sõnul ka vastavalt vajadusele isiklikke vaatlused, et hinnata ära busside täituvus maksimumkoormusega punktides. Nii saadakse teada, millisele liinile kui palju ühistranspordivahendeid planeerida, rääkis Harjo.