Päevatoimetaja:
Sven Randlaid
+372 666 2387

Ühe seadus­muudatuse lugu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Inimkonna ajaloos olevat vaid Jeesusest ja Shakespeare’ist rohkem kirjutatud kui Abraham Lincolnist.
Inimkonna ajaloos olevat vaid Jeesusest ja Shakespeare’ist rohkem kirjutatud kui Abraham Lincolnist. Foto: Kaader filmist

See ei ole klassikaline eluloofilm. Tegelikult on selle 12 Oscarile kandideeriva linateose peateemaks ühe seaduseelnõu, täpsemalt öeldes USA 13. põhiseadusparanduse läbisurumine esindajatekojas.

Ajalooliselt täpne film keskendub üksnes Abraham Lincolni (Daniel Day-Lewis) viimastele elukuudele 1865. aasta alguses, mil Ameerika ajaloo ilmselt kõige austatum president oli äsja teiseks ametiajaks tagasi valitud ja üritas vaatamata oma administratsiooni vastuseisule saavutada võimatuna näivat eesmärki – ühtaegu lõpetada USA kodusõda ja raiuda enne sõja lõppu põhiseadusesse orjuse keelustamine.

Lincoln soovis põhiseadusmuudatuse kiiret vastuvõtmist – ta andis sellest oma valitsusele teada jaanuari alguses ja nõudis selle heakskiitmist kuu lõpuks –, kuna kartis, et peatselt lõppeva sõja järel ei pruugi enam kehtida tema 1863. aasta proklamatsioon, millega ta orjad vabastas. Lincolnil olid kodusõja ajal erakorralised sõjaaegsed volitused ning oli oht, et kohtud võivad sõja lõppedes presidendi seadluse tühistada. Ühtlasi pelgas Lincoln, et kui põhiseadusparandust enne kodusõja lõppu vastu ei võeta, lükkavad Ühendriikide rüppe naasvad lõunaosariigid selle sõja järel tagasi.

Tagasi üles