/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2013/01/18/1529070t1h1cce.jpg)
Kunda lähedal asuva Marinu küla mehe mõõt on täis – puitmassitehas laseb tema maa kõrvale tuua hunnikute viisi tootmisest üle jäänud materjalist tehtud komposti, mis haiseb jubedalt. Mees kardab, et sula tulekul hakkab see keskkonda reostama.
Külameest ärritavad puidutehase tekitatud kompostihunnikud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põlluserva veetakse ASi Estonian Cell tootmises tekkivat komposti. Täpsemalt: haavapuu koore ja puitmassi tootmise reoveesette komposteerimise materjali. Tehase kinnitusel on kompost keskkonnale ohutu ja põhjalikult uuritud ning tehase tootmisprotsess sertifitseeritud. Kompost küntakse maasse pärast lume sulamist. Seni levitavad aunad aga vänget haisu.
«Siia tassitakse eesti keeli väljendudes sulas***a, mis jääb üle tselluloosi tootmisest,» on Rebasemäe talus elav Taavet Peebo püha viha täis. Nimelt hakkasid paari nädala eest tema maa kõrval asuvale krundile kerkima kõrged pruuni värvi hunnikud, kust tuul õige suuna korral naabrile lämmatavat haisu koduhoovi paiskab.
Kuigi talust paistavad hunnikud kätte, polnud neljapäeval taluhoovis siiski vänget aroomi. Põhjuseks võib olla kinnine nina ja tuulevaikus, sest ahelikule lähemale sõites on haisu tunda küll.
«Niisuguses mastaabis pole seda varem tehtud – kaks-kolmsada meetrit pikk, kahes reas... Kui sula tuleb, siis jookseb kõik soosse, sealt edasi Toolse jõkke ja merre,» ennustab Peebo.
«Praegu pole häda midagi, sest see on külmunud, aga kui sulama hakkab, siis läheb hais päris hulluks,» muretseb Peebo.
Haisev Hiina müür
Hunnikud on kahes reas ahelikus, suurem osa neist juba lume all, kuid värsket kraami tuuakse aina juurde. Veok kallab maha aina uusi auravaid koormaid ning traktor lükkab komposti kenasti auna.
«Mina nimetan seda Hiina müüriks,» räägib Peebo. Mehe sõnul veeti puitmassitehase komposti põllule ka möödunud ja ülemöödunud aastal, kuid siis künti tootmisest ülejäänud kraam põllu sisse, mitte ei kuhjatud aunadeks.
«Niisuguses mastaabis pole seda varem tehtud – kaks-kolmsada meetrit pikk, kahes reas... Kui sula tuleb, siis jookseb kõik soosse, sealt edasi Toolse jõkke ja merre,» ennustab Peebo. «Kurat, koli või ära.»
Peebo võttis ühendust keskkonnaametiga, kust öeldi, et kõik olevat normi piirides.
Keskkonnainspektsiooni Lääne-Virumaa büroo inspektorid käisid neljapäeval kohapeal ja kontrollisid hunnikute rida. Kohal käinud inspektorite sõnul on materjal korralikult komposteeritud, korralikult on tehtud aunad ja lumi alt ära lükatud.
«Põllumaale komposti vedamiseks on ASil Kunda Mobil keskkonnaameti kirjalik kooskõlastus, kus on fikseeritud lubatud mahud, ning neid ei ole hinnanguliselt ületatud,» kinnitas inspektsiooni avalike suhete juht Leili Tuul. «Komposti veetakse ja aunastatakse lumest puhtaks lükatud maale. Praegu seda ei laotata.»
Tuul lisas, et ühendust võeti ASi Estonian Cell esindajaga, kes edastab inspektsioonile esimesel võimalusel väljavõtte kompostimise päevikust ja analüüsiakti komposti koostise kohta.
«Kui keskkonnaministri määruse nõuded reoveesette töötlemise ja koostise kohta on täidetud, siis keskkonnaalast rikkumist toime pandud ei ole,» võttis Tuul kokku.
Estonian Celli finantsjuht Siiri Lahe rääkis, et 2006. aastal tööd alustanud, Austria kontsernile kuuluv tehas toodab haavapuidumassi ligemale 160 000 tonni aastas ning tehase tootmisprotsess vastab rangeimatele keskkonnastandarditele.
Üksipulgi uuritud
«Tootmises kasutatakse uudseimat kloori- ja väävlivaba tehnoloogiat, mis tagab tõhusa puidukasutuse ja on väikese veekuluga,» kinnitas Lahe, lisades, et tootmises juhindutakse säästva arengu ja keskkonnahoiu põhimõtetest ning standardite järgimist kinnitavad rahvusvahelised keskkonna- ja kvaliteedistandardite sertifikaadid.
«Haavapuidumassi tootmise käigus tekib biomuda, mille segamisel haavakoorega tekib tootesertifikaadiga kompost,» selgitas Lahe. «Komposti vedamine ja ladestamine toimub keskkonnalubade järgi ja see on keskkonnale ohutu.»
Kompost laotatakse põllule ja küntakse maasse lume sulamise järel põlluomaniku vastutusel. Estonan Cell võtab tema sõnul mullaproove komposti laotamise eel ja järel.
Lahe lisas, et koos maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi teadlastega on põhjalikult uuritud komposti sobivust põllumajanduses kasutamiseks.