Statistikaameti andmetel on Eestist lahkunud fertiilses eas naiste arv kasvanud viimaste aastatega hüppeliselt, ameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna juhataja Urve Kase sõnul on seda võimalik peatada vaid poliitiliste otsustega.
Naiste väljaränne on aastatega märkimisväärselt kasvanud
Kask märkis, et rahvaloenduse perioodil vähenes märkimisväärselt vanuses 15-19 olevate naiste arv, mis tähendab, et sünnitusikka jõuab järjest vähem naisi. Suurim on väljaränne olnud vanusegrupis 24-34. Võrreldes 2007. aastaga on Eestis jäänud 15-19-aastaseid naisi vähemaks 33 protsenti ja võrreldes 2011. aastaga on naisi jäänud kokku vähemaks 10 protsenti.
Kask ütles, et suuresti on naiste arvu vähenemine tingitud väljarändest. Valdavalt lahkuvad naised riigist majanduslikel põhjustel, aga ka õppimisvõimaluste pärast. «Välismaal õppima asunud noor naine loob endale seal suhted ning tema naasmine muutub järjest ebatõenäolisemaks.»
Kask märkis, et kui midagi ei muutu, jätkub lahkujate arvu kasv, üle tuleks vaadata sisserände poliitika ja palgapoliitika. «Kui poliitilisel tasandil muutusi ei tule, kui palgatasemed ei muutu konkurentsivõimelisemaks, siis väljarände trend jätkub.»
Rändesaldo on olnud kogu viimasel kümnendil negatiivne, kõige väiksem oli rahvastiku kadu väljarände tõttu aastatel 2007–2009. Eelmisel aastal rändas Eestist välja aga 10 871 inimest, mis on 4657 inimest enam kui aasta varem. Samas Eestisse sisse rändas 4416 inimest.
Seega oleme saavutanud viimase kümnendi suurima negatiivse rändesaldo, välja rändas 6455 inimest enam kui riiki sisenes.
Esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2013. aastal Eesti arvestuslik rahvaarv 1 286 540. Rahvaarvu kahanemist 2012. aastal mõjutas kõige enam väljarände suurenemine ja surmade arvu kasv.
Loomulik iive on negatiivne olnud alates 1991. aastast, ent hakkas 2004. aastast vähenema. 2010. aastal oli iive 34 sünniga positiivne, aga nüüdseks on taas toimunud pööre. 2012. aastal saavutas negatiivne loomulik iive viimase viie aasta kõrgeima taseme.