/nginx/o/2012/10/19/1381102t1hf340.jpg)
Otsus, et järgmisel aastal on õpilane riigieksami sooritanud ja gümnaasiumi lõpetanud siis, kui ta saab eksamil vähemalt 50 punkti sajast, on liiga järsk, sest koolide ja õpilaste tase on väga erinev, arvab Õpetajate Lehe peatoimetaja Kalle Muuli.
Muuli: 50 protsendi künnisele riigieksamitel ei tohiks nii järsult üle minna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Praegu on see künnis 20 punkti 100-st. Kui see uus künnis 50 punkti 100-st kehtestati, siis tundus olevat see selline enam-vähem üksmeelne otsus nii õpetajate seas kui ka kehtestajate seas, aga vahepeal on tehtud matemaatikas üks proovieksam või katseeksam, mis näitas seda, et 50-protsendise künnisega kukub läbi iga kolmas õpilane – 30 protsenti oli see läbikukkumine umbes - mis on nüüd tekitanud koolides sellise päris suure ärevuse, et mis siis saama hakkab, kuidas need inimesed kooli ära lõpetavad,» ütles Muuli ERRi hommikuprogrammis «Terevisioon».
«Vaidlus või arutelu selle protsendi üle, kui palju peaks siis eksamil punkte ikkagi saama, peegeldab eelkõige seda, kui ebavõrdne on meie koolide tase,» ütles Muuli, kelle sõnul on matemaatika riigieksami keskmine tulemus alla 50 protsendi kümnetes koolides, seega on probleem selles, kuidas nõrgemaid koole järele aidata ja sellega taset ühtlustada.
«Nii et oleks õigem mitte nii järsu sammuga siiski minna 20-st 50-ni, seal vahel on muid numbreid ka - võib ju panna 30 või 40,» leidis ta.