Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/01/17/1528378t1hd555.jpg)
Vaieldamatult on see üks eelmise aasta tähelepanuväärsemaid filme. Kas või ses mõttes, kui meisterlikult õiendab siin Thomas Vinterberg meie emotsioonide kallal – raputab vaatajat, nii nagu ise tahab, vastupanule vaatamata.
Kõik kaardid avatakse juba esimeses vaatuses, kui me veendume – erinevalt tolle väikese Taani maakoha elanikest, kus sündmused hargnevad – selles, et lasteaiakasvataja Lucas pole süüdi oma parima sõbra tütre, samas lasteaias käiva Klara seksuaalses kuritarvitamises ja puhkev nõiajaht on nõnda ülekohtune, kui vähegi olla saab.