Eesti riik peseb käed vaesemate korteriprobleemist puhtaks

Matti Mets (65) on kõrgharidusega insener, kes on Tartus Lubja tänava sotsiaalmajas elanud juba paar aastat. Omal ajal elumere lainetesse sukeldunud mees on praegu endaga rahu teinud, üüriks vajaliku 30–35 eurot maksab ta oma pensionist. Foto: Sille Annuk

Harta järgi peavad riigid muutma eluaseme kättesaadavaks ka piisava sissetulekuta inimestele. Euroopa Sotsiaalõiguste Komitee selgitab seda oma raportis nõnda, et riigid on kohustatud võtma meetmeid eluasemete, iseäranis sotsiaalkorterite ehitamiseks.

Eesti ei ole aga sotsiaalharta sättega ühinenud väga proosalisel põhjusel – meie riigis ei suudeta või ei taheta harta seda osa lihtsalt täita.

Helsingis elab tänavatel sadakond inimest ja sedagi peamiselt seetõttu, et nad ei taha ise korteris elutseda. Tallinnas on linna sotsiaaltöö keskuse mulluse uuringu kohaselt 246 tänavakodutut. Tallinna Ülikooli sotsiaalpoliitika lektori Margo Kikase sõnul on neid tegelikkuses kindlasti rohkem. Kui palju rohkem, ei oska täpsemalt keegi öelda.