/nginx/o/2009/01/06/113491t1hd3b0.jpg)
Valitsus kiitis heaks ja saatis parlamendile arutamiseks uue avaliku teenistuse seaduse eelnõu, mis vähendab ametnikuks loetavate inimeste arvu ning mis on toonud mitmeid kriitikanooli muuhulgas ametiühingutelt.
Valitsus kiitis heaks avaliku teenistuse reformi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seaduse järgi on ametnikud vaid need, kes teostavad ametiasutuses avalikku võimu, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo. Erinevalt praegusest ei kuulu eelnõu kohaselt ametnike hulka need, kelle töö ei eelda võimuvolitusi ning on näiteks abistavat, tehnilist või administratiivset laadi.
Avaliku võimu teostamise ülesanded on muuhulgas ametiasutuse juhtimine, järelevalve, riigi diplomaatiline esindamine, sunnivahendi rakendamine. Mitteametnike kategooriasse kuuluvate inimestega, kes praegu töötavad avaliku teenistuse seaduse alusel, sõlmitakse tööleping. Nad vabastatakse ka piirangutest, mis kaasnevad ametnikustaatusega (nt streigikeeld, tegevuspiirangud).
Seaduseelnõu järgi hakkab ametipalk koosnema kahest komponendist: põhipalgast ja individuaalsest lisatasust.
Põhipalga määramise alus on ministri ministeeriumile ja selle valitsemisala ametiasutustele kehtestatud palgaastmestik. Põhipalk on vähemalt 70 protsenti lõpp-palgast.
Individuaalset lisatasu võib ametnikule maksta lähtuvalt tema suurematest teadmistest, kogemustest või oskustest või suuremast võimekusest võrreldes ametikoha nõuetega. Individuaalne lisatasu ei tohi moodustada rohkem kui 30 protsenti ametipalgast.
Pärast uue avaliku teenistuse seaduse vastuvõtmist on asjassepuutuvatel asutustel üks aasta üleminekuaega, et teha vastavad muudatused. Kuigi osa praeguseid ametnikke vormistatakse tööle töölepingu alusel (teenistussuhe muutub töösuhteks), hakkavad soodustusi puudutavad muudatused täies mahus kohalduma vaid neile ametnikele ja töötajatele, kes asuvad teenistusse või tööle pärast seaduse jõustumist. Kõiki praeguseid ametnikke koheldakse võrdselt - sõltumata sellest, kas nad jäävad ametnikeks või saavad neist töötajad.
Uue avaliku teenistuse väljatöötamiseks oli rida põhjuseid: praegune, 1996. aastal vastu võetud seadus on aegunud, ei täida oma eesmärke, on põhjustanud palju praktilisi probleeme ega ole kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku teenistuse põhimõtetega. Lisaks tuleb avaliku teenistuse seaduses arvesse võtta ka uue töölepingu seaduse põhimõtteid.