Kütust saab ka sõnnikust

Saepurust ja rehvitahmast pressitud brikett. Foto: Margus Ansu

Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi direktor Margus Arak selgitas, et vastne katlalabor on maaülikoolile tähtis just taastuvenergeetika uurimise seisukohast. Lisaks tahkekütuse põletile on plaanis muretseda gaasipõleti ja vedelkütuste põleti.

Maaülikooli bioenergeetika dotsent Andres Menind tõi välja terve kohvritäie briketinäidiseid, mille hulgas on näiteks okaspuu hööveldamisel tekkinud laastudest ja hobusesõnnikust kokkupressitud brikett.

«Höövlilaaste kasutatakse tallides meelsasti hobuste allapanuks, aga kui vedada laastu ja sõnniku segu põllule, komposteerub see seal väga aeglaselt ja mulla viljakus hoopis väheneb,» põhjendas Menind ideed proovida seda kraami põletada.